Kuidas koole koroona-ajal käigus hoida? Loe eri riikide kogemuste kohta
Pikem lugu sellel teemal ilmus teadusajakirjas Science, millest Forte üht-teist välja noppis.
Selge on, et talvel alanud koroonapandeemia pani koolidele ja haridussüsteemidele ootamatu põntsu. Lausa 1,5 miljardit noort inimest üle maailma pidid piirangute tõttu kodus õppima hakkama.
Peagi hakkasid paljud asjatundjad aga muret väljendama, et kuigi karantiin ja kodukoolitus võivad aidata pandeemiat tõkestada, on sellel lahenduselgi oma varjukülg.
Vähe sellest, et vanemate ja hooldajate elu raskemaks muutub – töö ja muude kohustuste kõrvalt peab nüüd veelgi rohkem järeltulijate harimises osalema –, videokonverentsi teel õppetöö pole ikka päris see. Laste vaimset tervist võib pärssida eemalolek omaealistest, kellega mängida, vaielda jm.
Lisaks vähenevad kodus väärkoheldud lastel sellest hoidumise võimalused ja vaeste perede lapsed ei saa enam koolis süüa, mis võib olla nende ainus korralik toidukord terve päeva jooksul.
Ka on teadusuuringute abil leitud üha rohkem kinnitust, et COVID-19 sellega kokkupuutunud lastel enamasti tõsiseid vaevusi ei tekita.
Mõnes riigis (nagu Taiwan, Nicaragua ja Rootsi) koroonapandeemia ajal koole püsivalt ei suletudki. Lisaks taasalustasid juuni alguseks tegevust koolid vähemalt 20 riigis üle maailma. Nende näidete põhjal võib selgitada, kuidas koolielu pandeemia ajal kulgeda saab ja võib.
Käitumisreeglid osutusid eri paikades muidugi erinevaks. Mõnel pool lubati lastel vabalt mängida nagu varem, mujal aga tõkestati neid omavahel lähedalt suhtlemast. Kui uusi koroonapositiivseid leiti, siis mõni kool sulges ajutiselt uksed, mõni saatis lihtsalt nakatunud koju tervenema.
Andmed eri lähenemiste tulemuslikkuse kohta jäid paraku ebapiisavaks, et selgelt teadmispõhiselt väita, kas koolid tasuks ikkagi pandeemia ajal pigem sulgeda või mitte.
Kui mitte siis sulgeda, siis tuleks kasuks arvestada selliste ohutusnõuete ja teadmisteradega:
- õppegrupid võiks olla pigem väikesed, et üks viirusekandja ruttu paljusid ei nakataks
- vajadusel ja võimalusel kasutada näomaske ja teistest distantsi hoida
- noored lapsed on harva viiruselevitajad ja/või selle kojuviijad
- mida noorem laps koroonaviiruse hangib, seda tõenäolisemalt pärineb see kodust
- keskkoolinoor saab viiruse tõenäoliselt mõnelt koolikaaslaselt, seega peaks just nende suhtlemist koolis rohkem piirama
Soome tervise ja heaolu instituudi (THL) laste nakkushaiguste spetsialist Otto Helve kommenteerib „Nakkuspuhangud koolides on vältimatud, aga sellel on ka hea külg. Kui koolielu ümber korraldada, siis on lastel kooliskäimisest siiski rohkem kasu kui ohtu. Seda muidugi juhul, kui nakatumiste arv on kogukonnas madal ning uusi nakatatuid aina otsida ja ruttu teistest eraldada."
Mida eri maade koolides tehti? Näiteks:
- Hollandi koolid lõid aprillis tegevust taasalustades klassid pooleks, aga ei käskinud vähem kui 12-aastastel teistest distantsi hoida
- Taanis (esimene Euroopa riik, mis koolid taasavas) jagas lapsed väikestesse gruppidesse, mis võisid vaheaegadel koguneda
- Mõnel pool Belgias pandi lapsed õppima kirikutes, et neid suurde ruumi laiali jaotada
- Soomes hoiti klassid tavasuuruses, aga ei lastud eri klasside õpilastel omavahel läbi käia
- Hollandis ei pidanud nooremad kui 17-aastased üldse teistest distantseeruma
- Kanada Quebeci provints taasavas paljud algkoolid mais, aga lubas lastel kuni kuuestesse gruppidesse koguneda – iga grupp pidi teistest meetri kaugusele hoidma, õpetajatest aga kahe meetri kaugusele
- Iisraelis ei leitud väiksemate õppegruppide loomiseks ruumi, nii et lapsed pidid hoopis maske kandma: nooremad kui seitsmesed väljaspool klassiruumi, mujal koolis alati. Maskikandmine muutus paraku kuuma ilmaga nii talumatuks, et ajuti nõuet peatati
Seniste uuringute põhjal võib üldistada, et noorematel kui 18-aastastel on uue koroonaviirusega nakatumise oht kolmandiku kuni poole võrra väiksem kui sellest vanematel; kusjuures tundub, et mida noorem laps, seda väiksem nakatumis- ja nakkuse edasiandmise risk. Noorem kui 11-12-aastane tõenäoliselt nakkust tõhusalt edasi ei kanna.
Näiteks Prantsusmaa asulas Crépy-en-Valois selgus veebruari alguses tekkinud koroonapuhangu järel antikeha-testide põhjal, et kohalikus keskkoolis nakatus 38% õppuritest, 43% õpetajatest ja 59% muudest töötajatest. Kuues algkoolis said nakkuse kokku kolm last (tõenäoliselt kodudest).
Leidub ka süngemat statistikat. Iisraelis Jeruusalemmas asuvas Gymnasium Rehavia keskkoolis nakatusid koroonaviirusega mai lõpus ja juuni alguses tervelt 153 õppurit ja 25 töötajat. Kanadas Trois-Rivières’ väikelinna algkoolis said nakkuse lausa 9 last 11-st, kui üks viiruse klassi tõi.
Kas õppurid peaksid koolis maske kandma, arvestades, et rääkimisel, köhimisel ja aevastamisel tekkivad piisad on edukad viiruselevitajad?
- Kui Iisraeli-näide kõrvale jätta, on maskikandmine levinud pigem Aasias (nt Hiinas, Lõuna-Koreas, Jaapanis, Vietnamis), kus sama nõutakse ka õpetajatelt ja maskid on nakkuste hooaegadel nagunii tavalised
- Hiinas tohib laps koolis maski eest ära võtta vaid lõunastamise ajal
- Saksamaal kannavad õpilased maske koridoris ja tualetis, aga võivad õppelauas need ära võtta (lauad on aga teistest eemale asetatud)
- Austrias kadus maskinõue paari nädala jooksul peale koolide taasavamist, kuna nakkuspuhanguid ei tekkinud
- Kanadas, Taanis, Ühendkuningriigis, Norras ja Rootsis võib maski kanda, kui ise soovid
- Paljudes vähem arenenud riikides pole maske laialt saada või siis pole inimestel raha neile raha kulutada. Seetõttu näiteks Beninis on maskid avalikus ruumis kohustuslikud, aga laps pääseb kooli ka ilma selleta
Mida teha, kui koolis kellelgi COVID-19 avastatakse? Jällegi on vastused riigiti erinevad:
- Saksamaal ja Kanadas Quebecis saadeti enne suvevaheaega nakatunu klassikaaslased ja õpetajad kaheks nädalaks koju
- Taiwanis jäi kool avatuks peale esimest juhtumit, aga valitsus lubas järgmisel korral kooli sulgeda
- Iisraelis suleti kool kohe peale ühe nakatunu avastamist, kõiki tema lähedasi testiti ja saadeti nad koju karantiini. Sel viisil oli juuni keskpaigaks ajutiselt suletud 355 kooli
Iga kooli jaoks parima lahenduse annab ilmselt ulatuslikum koroonatestimine koolides. Küll on aga selge, et kuna lapsed kogevad COVID-19 raskeid tagajärgi vähem kui täiskasvanud, siis on koolide avatuna hoidmine riskantne pigem kõigile teistele, kes viirust edasikandvate lastega kokku võivad puutuda.
Senised uuringud Euroopas aga näitavad, et koolide taasavamine (koos ettevaatusabinõudega) pigem nakkuspuhanguid ei loo. Seda on aga raske kindlalt väita, sest koolid taasavati koos paljude muude asutuste ja kohtadega.
Samas oli Taanis näha, kuidas nakatunute arv langes samuti peale aprilli keskel lasteaedade ja algkoolide avamist ning mais põhi- ja keskkoolide avamist. Sarnast mustrit nähti Hollandis, Soomes, Belgias ja Austrias.
Mis edasi? Koolide taasvamine on raskem paljudes vaesemates riikides, mis ei saa ruumipuudusel lubada näiteks väiksemate klasside loomist ega kooliskäijatele maske jagada.
Bangladeshi peaminister Sheikh Hasina teataski juunis, et koolid jäävad tõenäoliselt suletuks kuni COVID-19 ohu möödumiseni. Filipiinide esindajad ootavad samuti esmalt vaktsiini ilmumist.
Paljudes riikides aga koolide sügisel avamist plaanitakse, kaasa arvatud USA-s, kus pandeemia raugemise märke küll veel näha pole.
Teadlaste seisukohalt on koolide pandeemia ajal lahtihoidmise teema puhul põhiprobleem viiruse levimise ja edasikandumise kohta väärtusliku info kogumine, õigemini takistused, mis sellele teele kerkivad.
Koolilaste kohta info kogumine on isegi raskem kui laste tervise kohta üldiselt, sest nõusolek ja koostöövalmidus tuleb saada nii lastelt kui ka nende hooldajatelt, tihti ka kooliõpetajatelt ja juhtkonnalt, kellel on niigi eriolukorra tõttu töökoormus suurenenud.
