Maailmalõpu küsimuse vastus sõltub meie seisukohast - seda on võimalik vaadelda inimese, inimsoo, Maa või universumi seisukohast. Vastus on kõikidel juhtudel, et maailma lõpp kunagi tuleb, aga igal puhul on ta natuke isemoodi.

Mis puutub inimesesse, siis inimene on üks liik ja kõik liigid siin maakeral on kindla eluajaga. Seda, kas see aga ka meie puhul kehtib, pole veel hetkel võimalik kindlalt öelda. Inimesel on võrreldes teiste liikidega üks iseärasus – tal on väga arenenud intellekt ja see võib teha nii head kui kurja. Ühesõnaga me võime enda ja inimsoo jaoks teha maailmalõpu teha veidi kiiremaks kui looduse poolt ettemääratud liigi keskmine vanus.

Maakera seisukohalt tuleb lõpp sellega, et Päikese energia saab otsa. Aga Päikese vanus on umbes 4,5 miljardit aastat ja vesiniku põlemiseks heeliumiks jätkub aega umbes teist sama palju. Pool on veel ees ja kui arvestada, et kõrgelt arenenud elu on väike murdosa Maa ja meie päikesesüsteemi senisest arengust, siis on veel väga palju ees. Praktiliselt lõpmata palju.

Mis puutub maailma tervikuna, siis on meie universum lõpmata paisuv, kusjuures see paisumine on kiirenev. Ja nii nagu päikesel, nii lõppevad energiaallikad tasapisi ka teistel tähtedel. Värske gaas, millest uued Päikesed võiksid tekkida, saab ka lõpuks otsa. Tühjus suureneb kõvasti. Universum paisub kiiresti ja lõpuks me näeme vaid kõige lähemaid objekte, kõik teised lähevad meist nii palju kiiresti eemale, et valgus enam nendeni ei jõua.

Kuid akadeemik rahustab, et sinna on veel väga palju aega. Meie maailm on universumi seisukohalt veel alles väga noor.

Vaata akadeemiku põhjalikumat vastust videost!

Pop(up)teadus on projekt, mille eesmärgiks on teadusliku teadmise populariseerimine ja ühtlasi tutvustada laiemale üldsusele eesti teadlasi, kes on leidnud tunnustuse akadeemilistes ringkondades. Kõik nad on oma eriala eksperdid. Pop(up)teadus on projekt teadusest ning inimestest, kes seda teevad.