Lihtne on geniaalne: Iiri teismeline mõtles välja lahenduse mikroplasti kättesaamiseks veest
18-aastane Ferrera ütles, et ta kõndis mööda mereranda oma kodulinnas Ballydehobis ja märkas seal ühte kivi, mille külge oli kinni jäänud õli ja plastmassi.
Mikroplastide hulk nii reovees kui ka ookeanides on noormehele muret tekitanud juba ammu ning rannal nähtud kivi oli selle kõige ilmekas näida. Just see mure pani poisi mõtlema erinevate meetodite peale, millega mikroplastikut veest kokku koguda saaks.
Mikroplastik on alla 5 mm suurused plastmassitükid ja see on kõige levinum prügi, mida maailmameredes leidub. Mikroplast ei satu loodusesse mitte üksnes plastmassiprügi lagunemisel vaid ka sünteetiliste riiete kulumisest, kehakoorijatest ning isegi hambapastast.
Paljud mikroplasti osakesed on nii väikesed, et need ei jää ka vee filtritesse kinni ka jõuavad lõpuks meredesse, kus kahjustavad mereelustikku. Ja loomulikult jõuab mikroplasti saaste läbi toiduahela ka tagasi inimeste toidulauale.
Ainuüksi iga ameeriklane sööb, joob ja hingab sisse igal aastal 74 000 - 121 000 mikroplasti osakest (sõltuvalt vanusest ja soost). Pudelivee joomine kasvatab sisse ahmitava plastiku kogust veel 90 000 osakese võrra.
Igatahes käis Ferrera välja lihtsa idee, kuidas mikroplastiku osakesi veest kätte saada. Nagu ikka - kõik lihtne ongi geniaalne.
Ferrovedelikud (ferrofluid) on kolloidsed segud, mis koosnevad kandvas vedelikus suspenseeritud üliväikestest magnetiliste omadustega osakestest (tavaliselt magnetiidi (Fe3O4) nanosuuruses tükkidest), mis ei sadestu välja isegi väga tugeva magnetvälja mõjul ning mis on kokkukleepumise vältimiseks kaetud väga õhukese pindaktiivse polümeerikihiga.
Need tõmbavad tavalises veekeskkonnas ligi mikroplaste, sest neil on samad omadused. Ferrovedelikud on magneetiliste omadustega vedelikud, mis ei ole mürgised ja mida saab teha magnetiidist ja õlist.
Oma projekti jaoks võtti Ferreira klaasi mikroplastikut täis veega, lisas sinna õli ja magnetiiti. Segas kõik korralikult läbi ning kui ta torkas magneti vette, jäi peaaegu kogu vees olnud hõljum magneti külge ning selle sai lihtsalt veest välja tõsta.
Pärast rohkem kui 950 katset selgus, et meetodi efektiivsus mikroplastide eemaldamisel veest on lausa 88%. See on parem tulemus, kui Ferreira hüpoteesis püstitatud 85% efektiivsus.
Edasi saab nii, et teaduse- ja tehnoloogiahuviline noormees läheb selle projekti auhinnarahade eest Hollandisse õppima Groningen's Stratingh nimelisse keemiainstituuti ja ilmselgelt jätkab valdkonnas tegelemist.
