India Kuu-raketi start lükati tehnilistel põhjustel edasi
India loodab, et 150 miljonit dollarit maksev Chandrayaan-2 on esimene kosmoseaparaat, mis maandub Kuu lõunapoolusel, vahendab BBC News.
Missioon keskendub muu hulgas Kuu pinnale, vee ja mineraalide otsingutele ning kuuvärinate mõõtmisele.
Kui missiooni saadab edu, on India neljas riik, kes teeb pehme maandumise Kuu pinnale. Seni on see õnnestunud vaid USA-l, Hiinal ja endisel Nõukogude Liidul.
India kosmoseprogrammi eestkõneleja on olnud peaminister Narendra Modi, aga kriitikud tahaksid, et sellele eelistataks vaesuse vastu võitlemist riigis.
India Kosmoseuuringute Organisatsiooni (ISRO) juht K Sivan ütles, et tegemist on agentuuri seni kõige keerulisema missiooniga.
Maandur ja kulgur pidid maanduma Kuu lõunapooluse lähedal septembri alguses. Varem pole selles piirkonnas keegi käinud.
India esimene Kuu-missioon Chandrayaan-1 ei maandunud Kuu pinnal, aga viis läbi kõige detailsemad vee otsingud radarite abil.
India kasutab missioonil oma kõige võimsamat raketti GSLV Mk-III, mis kaalub 640 tonni ja on 44 meetrit pikk.
Chandrayaan-2 koosneb orbiidile jäävast aparaadist, maandurist ja kulgurist, mis kokku kaaluvad 2379 kilogrammi.
Orbiidile jääv aparaat, mille eluiga on aasta, teeb fotosid Kuu pinnast ja „nuusutab” hõredat atmosfääri.
Maandur Vikram (ISRO asutaja järgi) kaalub umbes poole vähem ja kannab oma kõhu all 27-kilost kulgurit instrumentidega Kuu pinnase analüüsimiseks. 14-päevase eluea jooksul suudab kulgur Pragyan (sanskriti keeles tarkus) liikuda maandurist poole kilomeetri kaugusele ning saata andmeid ja fotosid analüüsimiseks Maale.
Missiooni kallal on tööd teinud ligi tuhat inseneri ja teadlast. Esimest korda juhivad ISRO missiooni naised. Programmi direktor on Muthaya Vanitha ja navigaator on Ritu Karidhal.
