Maanteeameti küsitlusuuringu kohaselt on autot juhtides mobiiltelefoni kasutanud 72% Eesti autojuhtidest. 26% juhtidest sattus möödunud aastal liiklusohtlikku olukorda. Levinumaks põhjuseks oli telefoni kasutamine sõidu ajal.

Suurim mure meie liikluses on sagedaste mobiilikasutajate arvu trend, mis on kasvav hoolimata sellest, et 70% roolikeerajatest tunnistab, et ei tahaks tegelikult autojuhtimise ajal telefoni kasutada, kuid tunnevad selleks kohustust.

PPA juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe tõdeb Acceleristale antud intervjuus, et ei politsei ega ka riik saa inimeselt roolis telefoni käest kiskuda või takistada teda kõrvaliste asjadega tegelemast: “Riik ei pea kõike ette tegema ja kirjutama. Tuleb enda mõistust kasutada.”

Meedias on selle suve magusamaid teemasid roolimobiilikud – statistika on armutu, isegi üks kõrvaliste tegevuste tulemusena hukka saanud inimene on liiga palju, meil on neid juba 4, aga suvi alles algas. Kas tõesti on roolis sahmijaid varsemast rohkem?

Ma ei usu, et rikkujaid rohkem, kui näiteks viis aastat tagasi. Juhtide arv, kes arvavad, et nad suudavad mitut asja korraga teha, on kahjuks stabiilselt kõrge, kuid rikkumiste arv, ja ka vestluste, mis statistikas ei kajastu, tõuseb, sest panustame järjest rohkem politseinike aega kõrvaliste tegevuste vähendamiseks.

Nutitelefonide laialdase levikuga ei saa võidelda ega peakski, kuid need teevad juhi jaoks liiga mugavaks juhtimise kõrval ka näiteks sõbraga kirjutada või uudiseid lugeda. Praegust olukorda vaadates võib öelda, et nutitelefon on peamine tegevus.

Telefoni järele haaratakse kohe hommikul, käes on ka see söögilauas, tööl ja trennis, vabast ajast rääkimata. Seega võib öelda, et telefoni kasutamine on peamine tegevus ning kõik muu on hoopis kõrvaline tegevus. Ja kui kõrvaline tegevus lõpetatakse, haaratakse uuesti telefon.

Millised meetodid ja abivahendid on korrakaitsjate käsutuses, et roolimobiilikuid otse teolt ehk roolist tabada?

Politseinikud kasutavad selleks videokaameraid ja fotoaparaate ning seadmete kasutamiseks viiakse läbi ka koolitused. Nii on rikkumine selgelt jäädvustatud ning ei teki sõna sõna vastu olukorda. Tõendamiskohustus lasub meil.

Mida roolimobiilikutega tehakse? Karistus, noomitus, meeldetuletus? Ja kui inimene jääb mitu korda vahele, siis millised mõjutusvahendid on PPA käsutuses?

Kõrvaline tegevus on muu rikkumine ning selle eest saab määrata 80 euro suuruse rahatrahvi. Korduvus rolli ei mängi. Kuid nii meie kui ka teiste riikide kogemus näitab, et ainult karistusega kaugele ei jõua.

Tähtis on mitte rikkujate karistamine, vaid rikkumine kohe eos ära hoida. Juhini tuleb viia mõistmine, et kui sa viid pilgu teelt ekraanile, võid sa enda või kellegi teise ära tappa.

Aga kuna inimesed on pikalt seda juba teinud ning nad ei ole avariisse sattunud, siis see lisab neisse enesekindlust ja tunnet, et ega midagi ei juhtugi, saab nii sõita küll. Seda muidugi nii kaua, kuni loeme lehest, et keegi sai surma, sest seadistati GPS-i, puhastati akent või surfati netis.

Kui kihk telefoni järele roolis on suur, siis võtke sel hääl maha ja pange kindlalaekasse. Teete nii teene kõikidele liiklejatele.