Tavakodanike käsutuses on kõige rohkem relvi (nagu võis ka vast eeldada) USA-s ja just ameeriklaste ostude arvelt ongi relvade hulk maailmas enim kasvanud. Kui kokku on maailmas tavakodanike käes 857 miljonit tulirelva, siis ameeriklaste käes on neist 393 miljonit, samas kui riigi rahvaarv on umbes 326 miljonit. See tähendab, et riigis on iga 100 kodaniku kohta ümmarguselt 121 tulirelva.

Jeemenis – see on tabelis järgmine – on saja inimese kohta 53 tulirelva ning seejärel tulevad esimeste Euroopa riikidena Montenegro ja Serbia, kus mõlemas on 100 inimese kohta 39 tulirelva. Järgmised on Kanada ja Uruguay – mõlemas on 100 inimese kohta 35 tulirelva.

Ka meie naabermaad on tabelis suhteliselt kõrgel: Soome on näiteks maailma arvestuses kaheksas (32,4 tulirelva 100 kodaniku kohta), Norra on 14. (29 relva) ja Rootsi 19. kohal (23 tulirelva saja inimese kohta).

Venemaal on 100 tsivilisti kohta 12 tulirelva, Lätis 11, Leedus 14 ja Eestis 5. Eesti kodanike käes on raportiga kaasas oleva graafiku põhjal registreeritud tulirelvi kokku 47 000, registreerimata relvi aga 18 000.

Raporti üks autoreid Aaron Karp ütles, et ameeriklased ostavad aastas umbes 14 miljonit tulirelva, sealhulgas on nii kohapeal toodetud kui importrelvad. Teadlased märgivad, et ameeriklased ostavad võimsamaid relvi kui muu maailma kodanikud, sest neil on see seadusega võimalikuks tehtud.

Autorid ütlesid samas, et ehkki nad kogusid andmeid 133 riigi ja territooriumi kohta, saadi vastused sõjaväe käes olevate tulirelvade arvu kohta ainult 28 riigilt. Seetõttu on osad arvud hinnangulised.

USA kodanike seas ei jagune relvad siiski ühtlaselt: 3% ameeriklasest omavad Pew Reasearchi andmeil pooli riigis olevaid tulirelvi, mis – kui kaks uuringut kokku panna – tähendab, et kolme protsendi USA kodanike käes on viiendik maailma tulirelvi.

Uurimuse ja graafikutega saab igaüks tutvuda SIIN.