Michigani osariikliku ülikooli õigusteaduste professor Brian Kalt avastas „juriidilise eikellegimaa“ 2004. aastal artikli jaoks huvitavat materjali otsides.

Kuna pargi territoorium jaotub kolme USA osariigi vahel, ent ainult ühel osariikidest on seaduslik jurisdiktsioon kogu pargi üle, oleks mõrvari kohtu ette toomine praktiliselt võimatu.

Sarnaselt teiste rahvusparkidega kuulub Yellowstone’i territoorium riigile. Samuti on see ainus föderaalne kohturingkond Ühendriikides, mille volitused ületavad ühe osariigi piire. Suurem osa Yellowstone’ist asub Wyomingi osariigis, kuid väiksemad tükid jäävad Idaho ja Montana aladele.

Tavakodaniku jaoks ei tähenda see kõik suurt midagi, kuid põhiseaduse tõlgendamisele pühendunud õigusteadlasena (ingl constitutional lawyer) nägi Brian Kalt kirjeldatud olukorras haigutamas hiiglaslikku juriidilist lünka.

USA põhiseaduse kolmanda artikli kohaselt peavad föderaaltasandi kriminaalkohtu protsessid toimuma osariigis, kus kuritegu toime pandi. Kuues põhiseadusparandus tagab kriminaalkuriteos süüdistatavale kohtualusele aga õiguse nõuda, et tema üle kohut mõistvad vandekohtunikud elaksid selles osariigis ja kohturingkonnas, kus kuritegu toime pandi.

Niisiis, kui kuritegu pannakse toime Yellowstone’i rahvuspargi Idaho osariigile kuuluval 130 ruutkilomeetri suurusel asustamata alal, ei oleks Kalti osutusel võimalik vandekohut kokku kutsuda.

Kalt otsustas Yellowstone’i „surmatsoonist“ artikli kirjutada. Plaani juures oli aga üks probleem — ta kartis, et keegi kirjutise lugejatest võib kätte võtta ja eikellegimaal päriselt inimese ära tappa.

Seega otsustas ta saata artikli enne avaldamist tutvumiseks justiitsministeeriumile, Wyomingi osariigi prokuratuurile ning parlamendi alam- ja ülemkoja õiguskomisjonidele lootuses, et nood lapivad ohtliku seaduselünga ning artikkel kujuneb vaid lähiminevikus esinenud juriidilise kuriiosumi kirjelduseks.

Probleemi likvideerimine oleks olnud lihtne. Kalt soovitas jaotada Yellowstone’i rahvuspargi territooriumi kolmeks föderaalringkonnaks, kusjuures igal osariigil oleks jurisdiktsioon nende alade üle, mis jäävad nende territooriumi piiresse. Tänase päevani pole keegi aga üritanudki kirjeldatud olukorda parandama hakata.

Ehkki USA riiklikud ametkonnad sisuliselt ignoreerisid Kalti avastust, riputas meedia selle kohe pärast avaldamist "suure kella külge".

Õnneks pole keegi seni Kalti hüpoteesi praktikas kontrollinud, peamiselt vast seetõttu, et see ülesanne poleks sugugi kergete killast.

Kogu tapmisplaan tuleks organiseerida Yellowstone’i territooriumil, sest vastaselt juhul võiks roima toimepanijale mõnes teises ringkonnas ikkagi süüks panna mõrva kavandamise vandenõud. Samuti poleks mõrvar kaitstud tsiviilkohtuasjade eest; näiteks võiksid ta kohtusse kaevata ohvri lähedased.