EESTIAEGSED ÕPETUSED | "Lapse koduse õppetöö mitte kontrollimine on lubamatu hoolimatus"
Järelvalve päevakord
I Kas kõik vajalised raamatud, vihud ja tarbed on mapis? Vaata järele!
Seda küsib vanem last hommikul kooliteele saates. Sellega väldime mõnegi unustamise, mille vastu alaliselt tuleb võidelda. Lapsed, kui neilt ei nõuta kõige piinlikumat kohusetäitmist, hõlpsasti unustavad õpivahendid koju. Kool saab last küll mantiseda, noomida, karistadagi, ometi koju ta silm ei ulatu - siin peab vanem oma lapse unustamiste vastu võitlema. Kooli saates tuleb seda-tesit meelde tuletada ka käitumise alalt. "Ole ettevaatlik, ära satu vihahoosse!" ütleb ema äkilisele.
II Kuidas täna läks koolis?
Kas laps vastab avameelselt? Muidugi, kui vanem on ta sõber, kui teda halvastimineku pärast ei karistata. Kodus aga, kus kodukasvatuse pääabinõuks on isa rusikas, paratamatult kollab lapse hädavale oma naha päästmiseks.
Ei tule päärähelepanu juhtida halvale, vaid enam esile tõsta ja hinnata hästi minekut, vigade ja eksimuste laitmise juurest mõnedki vanemad harva lähevad positiivsele joonele, neil ei tule meeldegi, et noor hing vajab mõõdukat kiitust ning tunnustust, nadu taim soojust ja valgust. Tuleb leida laituse ja kiituse õige tasakaal. Tuleb rääkida enam seda, mis last virgutab, rõõmustab ja innustab. Arvustus, laitus ei tohi olla mahalööv, hävitav nagu seda näeme sageli täisealiste avalikus elus.
III Mis tänastes tundides edaspidiseks üles anti?
Tuleks soovitatavaks pidada, et kõigis kooled õpilasel oleks nn.päevaraamat, kuhu ta kannab sisse ülesanded ja korraldused, mis tulevad õiendada. Sellesse peaks vanem iga päev pilku heitma, täpseid märkmeid nõudma. Ülesanneteteadvuse virgutamine on suure kasvatava väärtusega nooruri iseloomule - temast saab täisealine, kes teab, mis tal teha ja ei raiska aega tühisele.
IV Mis on homseks teha?
Õpilase kooliedukuse lihtne saladus on selles, et tuleb igaks tunniks korralikult valmistuda. Õhtupoolikul on lapsel kiusatsi palju - suusatus, kelk, uisutee, kino jne. Kuidas toimugu õppimine? Kas kohe või hiljem? Selle kohta seletab Tartu ülikooli professor K. Ramul järgmist: "Õpilane asugu kodus tööle ainult siis, kui ta on pärast koolitunde küllalt puhanud - vahepeal jalutanud, sportinud jne. Juhtudel, kui on palju üles antud tuleb tööd paar korda lühikeseks ajaks katkestada ning lasta õpilast puhata ja kogu töö on soovitav nii korraldada, et see algaks raskemaga, näit. matemaatikaga, ladina keelega, ja lõpeks kergemaga näit. joonistamisega."
V Kuidas on homseks ette valmistatud?
Kui laps on õppimise lõpetanud, tuleb ta tehtud töö üle vaadata ja teda küsitella. Siis selguvad lüngad, puudujäägid mida veel saab parandada. Otse lubamatu hoolimatus on see, kui haritud ema ei kontrolli lapse kodust õpitööd. Õnneks teame emasid, kes armastuse ja huviga mängivad kodus koolmeistrit, lapse teadmisi kinnitavad ja oskusi harjutavad. Nii näiteks mõned keeleliselt vähemedenenud lapsed vajavad etteütlusi, keelelisi harjutusi jne.
VI Mida on tehtud järgmisiks päeviks?
See on eriti tähtis raskemate ainete puhul. Tuleb ka valvata, et koduste kirjalike tööde valmistus ei jääks viimaseile päevile enne äraandmise tähtaega, nagu see paraku ikka veel tavaliseks nähteks. Iga päev tuleb midagi teha ka näiteks loodusteadlikku kogu koostades, sest taimed, putukad iga päevaga jõuavad uude arengujärku.
VII Homme kaasavõetav ühte panna!
Juba õhtul seda teha, et hommikul oleks vaid lühike teistkordne ülevaatus.
Nii siis seitse korda päevas kontrollib vanem lapse õpitegevust. Seda tuleb teha järjekindlasti iga päev. Erilist rõhku tuleb panna raamatute ja vihikute puhtusele. Neil olgu korralik puhas paber ümber, mis tuleb asendada uuega, kui on mingi plekk peale läinud. Oma õpivahendeid peab noorur hoidma "kui silmatera".
Soodsate õpitingimuste loomine
1. Kehalised tingimused. On tähtis, et õpilane oleks terve, küllalt maganud, poleks liialt väsinud, poleks näljane ega ka täissöönud "laisa" kõhuga, oleks rahulikus rõõmsavõitu meeleolus.
2. Ümbrus. Kui samas toas kõnnitakse, kõneldakse või lauldakse, on raske õppida. Peale vaikuse on vajalik paras soojus, sobiv valgus, kehale vastav laud ja tool. Mõnes perekonnas on lapse õpitingimused uskumatult rasked. Nii näiteks keegi klassijuhataja oma ringkäigul õpilaste kodudesse avastas kodu, kus laps tarvitab töölauaks pliiti, kui see toiduvalmistusest on jahtunud! Ideaalseks seisukorraks on, kui õpilasel on töötamiseks omaette tuba.
Lapse iseloomu pahede väljajuurimine
Valju nõudlikkusega ja selgitustega lapsest tuleb peletada laiskus, pealiskaudsus, räpakus, äkilisus, südsusetu käitumine jne., mis tõkestab ta iseloomu väärtkülgede kosumist.
Lapse seltskonna valve
Halvad sõbrad on lapse hinge mürgiks. Last tuleb lubada läbi käia ainult tublimate, korralikkude, viisakate lastega. Teda tuleb kaitsta uulitsa mõjude eest. Siin oma emadel suured, rasked ülesanded.
Enam sidet õpetajatega
Koolides võib tähele panna, et vanemad võrdlemisi harva astuvad sisse järele kuulama, kuidas läheb nende lapsel ja väga tugevasti üllatuvad, kui laps toob jõulu-, lihavõtte või kevad-"kingiks" koju "puudulikke" ja "nõrku". Või kui vanemad ongi teadlikuks saanud, et nende laps vajaks tuge järeleaitamise näol, siis (jälle päris üldine nähe) saadetakse laps eratundidesse alles n.ö. üheteistkümnendal tunnil, mõni nädalake enne hinnete kokkuvõtmist. On selge, et geniaalseimgi tunniandja ei suuda lapsele nii ruttu tarkust pähe valada, mida aga küll talt oodatakse. Parandustöile tuleb asuda aegsasti.
Õpilase virgutamine
"Kas sina tahad olla viimaste seas klassis?" "Täna said inglise keeles puuduliku, kas sa ei saa ennast üles vinnata?" "Kui hästi õpid, saad kevadeks jalgratta." "Sul on eesti keele kirjalik külg puudulik. Kui aga harjutad nii palju, et saad vähemalt rahuldava, siis saad olla suvel ühe kuu onu juures laeval."
Näiline vabandus
Hoolikamgi ülevalve peab olema nii diskreetne ja osab, et lapsel jääks teadvus, et ta on üsna vaba. Ainult seal, kus vabadus muutub kahjulikuks, tuleb piire panna. Parim juhtimine on see, mis on nägematu. Ka kasvatus on juhtimine. Ta peab olema nägematu, kuid samal ajal tõhusalt mõjuv.
