Tee esimese Hiina suure reisilennukini on olnud pikk ja konarlik. Esimene (või üks esimesi) lennuk pandi Hiinas kokku tegelikult juba aastal 1923 Saksa lennukikonstruktori Leopold Carl Ferdinand Friedrich Schöttleri poolt. Schoettler I mahutas küll vaid kahte pilooti, ehk reisilennukiks seda pidada ei saa. Samal aastal olevat ka valminud Yang Xianyi ehitatud lennuk Rosamonde, ja tänane Hiina muidugi sakslase pioneerirolli oma ajaloos ei tunnista. Veelgi varem, 1909. aastal oli esimene hiinlane Feng Ru ehitanud lennuki, aga Californias, USA-s.

Hiina aastakümneid kestnud segadus lõppes kommunistliku võimuhaaramisega 1949. aastal ja selge see, et Mao Zedongi Puna-Hiina vajas oma lennukitööstust, kuigi kopeeritigi nõukogude või Tšehhoslovakkia lennukeid:

  • pommitajad: H-5 (Il-28), H-6 (Tu-16),
  • hävitajad J-5 (Mig-17), J-6 (Mig-19), J-7 (Mig-21), J-11 (Su-27),
  • mitmeotstarbelised lennukid Q-5 (MiG-19), Q-6 (MiG-23BN)
  • õppelennukid CJ-5 (Jak-18),
  • transpordi- ja reisilennukid Shenyang tüüp 5 (Jak-12), Sungari 1 (Aero Ae-45S), Y-5 (An-2), Y-6 (Il-14), Y-7 (An-24), Y-8 (An-12)

Vähemalt said lennukiehitajad omale oskused kätte ja õpiti ka lennukeid ise edasi arendama. Kuid suurte reisilennukite turule astumiseks oli vaja palju rohkem kui kopeerimisoskust.

Esimene reisilennuk aastast 1958

Pekingi lennundusinstituut sai juba 1958. aastal peaministrilt Zhou Enlailt käsu reisilennuk välja töötada. Üks prototüüp Beijing 1 (8-10 reisijale) sai ka 1958. aastal valmis, aga tootmisse kunagi ei läinud. Küll hakati 1977. aastast Harbini lennukitehases tootma seitset reisijat mahutavat lennukit Harbin Y-11 ja 1982. aastast 17 reisijat mahutavat Y-12.

1980. aastal pandi Shanghai tehases kokku reisilennuk Y-10, mis võinuks mahutada 178 reisijat, kuigi selle kokku panemiseks kasutati Hiina reisilennunduses kasutatud Boeing 707-tele tarnitud varuosi. Ja Boeingutega Y-10 siiski konkureerida ei suutnud, kolme prototüübiga asi piirduski, kasutusele Hiina neid lennukeid ei võtnud.

2000. aastal hakati tootma reisilennukeid Xian MA60, baseerudes jälle nõukogude An-24 lennukitel. Turbopropellerlennukeid, mis mahutasid kuni 60 reisijat on toodetud vähemalt 110 tükki ja ligemale pooled neist on praegu kasutusel üle (arengu)maailma. Tellitud on neid lennukeid enam kui 300 juurde. Maksumuseks 20 kuni 22 miljonit dollarit tükk. Veidi suurem Xian MA700 peaks esimese lennuni jõudma aastal 2017.

2008. aastal astus turule ka riiklik reisilennukite tööstus Comac, esmalt reisilennukitega Comac ARJ21, mida toodetud seni kuus tükki. Mullu võidi aga teatada, et tellimusi on antud sisse lausa 350, kuigi enamik pärinebki ajast, mil seda lennukit veel olemas polnud. Maksavad lennukid 30 miljonit dollarit, mahutavad aga suuremas variandis kuni 105 reisijat.

Comac C919, mida nüüd maailmale avalikult "esimese reisilennukina" esitleti, pole seega päris esimene Hiinas kokku pandud reisilennuk. Kuid ambitsioonid on tõstetud taevasse, nüüd lubatakse juba konkurenti Boeingutele ja Airbusidele (millistest osa tegelikult samuti Hiinas toodetakse).

  • C919 on ühe vahekäiguga reisilennuk, mis mahutaks kuni 168 reisijat
  • Lennukauguseks on 4075 kuni 5555 kilomeetrit
  • Lennuki tühikaaluks on 42,1 tonni, koos kütuse, reisijate ja lastiga 72,5 tonni
  • Kiiruseks maksimaalselt Mach 0.785 (834 km/h)
  • Õhkutõusuks on vaja 2000 meetrist stardirada, maandumiseks 1600 meetrit
  • Maksab see lennuk 50 miljonit dollarit, ehk poole vähem kui Boeing 737 või Airbus 320
  • Lennuk on 38,9 m pikk, 11,95 m kõrge, tiivaulatusega 35,8 m

C919 neitsilendu täna kanti otsepildis üle Hiina televisioonis, tellimusi on sellele lennukile juba 570, enamasti Hiina siselendudele.

Niisiis, nagu tänases maailmas tavaline, lööb Hiina jälle kõiki oma odavtoodanguga, mida soodustab odav tööjõud ja eksporti selgelt kogu muu maailma arvel soosiv rahapoliitika. Kuni kvaliteet sellega kaasa ei tule, on konkurentidel veel võimalusi, kui aga Hiina lennukid ka turvaliseks osutuvad, kes teab, mis siis veel lennukiturul saab.