Eesmärgiks on töötada välja kergekaalulised sõjalennukid, mis suudaks lennata suurema eskadrillina madalalt ja aeglasemalt kui senised tipptasemel ja ülimalt kallid hävitajad (kui on ette näha, et vastasel pole tipptasemel õhutõrjet) ehk peamiselt Talibani või Islamiriigi (miks mitte ka Colombia partisanide) vastu.

Testidele on esialgu antud kaheksa miljonit dollarit, et välja töötada nn OA-X tüüpi vaatlus-ründe eksperimentaallennukit. Lennukitel oleks üks piloodikoht, peamise funktsioonina nimetaks neid ehk pigem luure- ja ründelennukeiks kui hävitajaiks.

Kuid selge soov on ka vähendada hävituslennukite kasutamise tänaseks juba üle pea kerkinud maksumust. Iga F-35 õhus viibimine läheb riigile maksma 42 200 dollarit tunnis.

Probleem on aga ka see, et senised hävitajad F-15E Strike Eagle, F-16 Fighting Falcon ja F-35 Joint Strike Fighter lendavad liiga kõrgel ja kiiresti, et piloodid oleks isegi võimelised maa peal toimuvat korralikult nägema. On küll abiks senised A-10-d, aga need on lähemal ajal üldse maha kandmisel.

Õnneks on olemas ka juba kavandeid, mida selliste lennukitena arvesse võtta.

Bell Textroni Scorpion lennukid, mis ei suutnud varem investoreid leida, maksaks lennutunnilt vaid 3000 dollarit.

Siis on ka Lockheed Martini/Korean Aerospace Industriesi kergehävitaja idee FA-50

Ja ka itaallaste Alenia Aeromacchi lennuki edasiarendus M-346F.

On ka Rockwelli propellerlennuk OV-10 Bronco, mida enam ei toodeta, kuid kaks lennukit, mis varustati kaasaegsete abivahenditega, tulid 2015. aasta luureülesannetega hästi toime. OV-10 aseainetena tulevad arvesse uuemad Beechcraft AT-6 Wolverine, Brasiilia A-29 Super Tucano ja IOMAX Archangel.

Vahendab Defence News