Millisel juhul patrullpolitseinik elektrišokirelva pruukida võiks ja mida see senisele relvastusele juurde annab?

Politsei- ja piirivalveameti valmisoleku ja reageerimise büroo eriettevalmistuse juhtivinstruktor Hannes Haav ütleb, et turvataktikaliselt on taseri kasutamine peaaegu viimane vahend rikkuja tegevuse lõpetamiseks, kuid igas olukorras annab politseinik proportsionaalse hinnangu olukorrale ning valib korrarikkumise lõpetamiseks sobivaima vahendi.

Taserite peamine mõju patrullpolitseiniku varustuse osana on heidutus - et selle tegelik kasutamine on tõenäolisem näiteks tulirelvast, mõjub ka hoiatus tõhusamalt.

"Soomes on elektrišokirelvad kuulunud politseinike erivahendite hulka juba aastaid ja põhjanaabrite kogemus näitab, et tavaliselt lõpeb korrarikkumine juba siis, kui politseinik elektrišokirelva kasutamise eest rikkujat hoiatab," sõnab Haav. "Relva kasutamise kohta on tehtud välisriikides mitmeid uuringuid ning nende tulemustest nähtub, et võrreldes füüsilise jõu kasutamisega vähenes elektrišokirelva kasutamisel vigastuste tekkimise tõenäosus korrarikkujale ja politseiametnikele. Suuresti on see vähenemine põhjustatud sellest, et elektrišokirelva nägemisel või sellega nn sädemetesti tegemisel loobus rikkuja edasisest vastupanust."

Briti politseinik taseriga relvastatuna.
Need elektrišokirelvad, millega on plaanis meie patrullid varustada, toimivad nii distantsilt kui on kasutatavad ka kontaktis. Kaugeim kasutuskaugus on 7,5 meetrit, efektiivsem vahemaa on aga 1-3 meetrit. Päästikule vajutades tuleb relvast välja kaks noolekest, mis kinnitatuvad inimese kehasse või riietesse ja elekter juhitakse läbi lihase. Lihased tõmbuvad kokku ja viieks sekundiks on kahe noole vahele jäävad lihasgrupid halvatud.

Tunnet, mis tabamusega kaasneb, on kirjeldatud erinevalt, ütleb Haav - kas äärmiselt ebameeldiva või mõnel puhul valusana. Mõju kestab viis sekundit, järelmõjusid ei ole. Tõsi, noolekesed võivad tekitada nahale pisikese torkehaava või vahetus kontaktis nahaga kergema põletushaava. Sellest hoolimata on elektrišokirelv Haava hinnangul ohutum teistest praegu patrullpolitseinike käsutuses olevatest vahenditest - teleskoopnuiaga võib tekkida luumurde, pipragaas põhjustab põletavat valu ja tulirelv veel kõige raskemaid vigastusi. Müüdid, mis elektrišokirelva kohta liiguvad - näiteks selle tabamuse oht südame tööle - ei ole Haava sõnul teadusuuringuis kinnitust leidnud.

Taserit hakkas NASA teadlane Jack Cover arendama kuuekümnendate lõpus ja patendi sai see 1974. aastal. Seadme nimi tuleb sellest, et Cover nimetas relva oma lapsepõlve lemmiklasteraamatukangelase Tom Swifti järgi. Swift oli paljude selliste lasteraamatute tegelane, kus kohtusid moodne tehnoloogia, seiklused ja ulme. Hääldusmugavuse mõttes lisas Cover relva nimesse a-tähe ja Thomas A. Swift´s Electric Rifle ehk taser tuligi sõnaraamatutesse lisada.