Uudisteagentuur Interfax igatahes teavitas ligi nädal hiljem: "Kolmapäeva hommikul tulistas üks Põhja-Euroopa riikidest raketi Venemaa suunas."

Norra raketiintsident, nagu sündmus hiljem omale nime sai, tähendas tegelikult seda, et Norrast Andøyalt saadeti teele neljaastmeline Black Brant XII teadusrakett, pardal seadmed, millega taheti uurida põhjalikult Teravmägede kohal kujunenud virmalisi. Suund oli Venemaast eemale, aga Venemaal jõudis vahepeal juba tõsine paanika tekkida.

Rakett kerkis haripunktis 1453 kilomeetri kõrgusele, meenutades trajektoorilt paraku USA allveelaevadelt lastavaid Trident-tuumarakette. Kuna tundus, et Venemaad võib ähvardada ootamatu tabamus tuumaraketiga, viidi Venemaa tuumaväed kõrgeimasse lahinguvalmidusse ja president Boriss Jeltsini lauale toodi juba tuumakohver salakoodidega, president pidi otsustama, kas oht on nii suur, et sellele peaks massiivse vastulöögiga vastama.

Trident-rakett:

Norra oli küll 1995. aastal oma teadusraketi stardist juba ette teavitanud paljusid riike, sh ka Venemaad, aga see teade oli kuskile bürokraatiasse kaduma läinud ja Venemaa kõrgem juhtkond ei teadnud midagi. Jeltsin tegi üldse esimest korda presidendina nn musta kohvri lahti, millega juhiti kogu riigi tuumarelvastust. Venemaa avalikkus muidugi sündmusest sel ajal midagi ei teadnud.

Jeltsin arvas pigem, et lääs ja eriti NATO (kuhu Norra ju kuulub) üritab provokatsiooniga Venemaad testida. Juba ühe minutiga oli tuvastatud, kust rakett teele saadeti, mis oli raketi kiirus ja kuhu ta oli suunatud. Oma ülesande täitnud rakett langes lõpuks merre Teravmägedest põhjas, enam kui tuhande kilomeetri kaugusel Venemaa territooriumist, meenutab Helsingin Sanomat. Moskva paanika osutus asjatuks.

Samasuguseid teadusrakette kasutatakse tänase päevani:

Tuumarelvi on tegelikult heidetud tsiviilobjektide pihta küll vaid kahel korral, 1945. aastal kahe Jaapani linna, Hiroshima ja Nagasaki kohal.

Kuid külma sõja harjal oli vähemalt kaks intsidenti, kus massiivne tuumalöök jäi andmata vaid seetõttu, et valehäiret näinud üksik sõjaväelane ei andnud enne häiret, kui kontrollis üle, et tegelikult mingit raketti teel ei ole. Esimene jäi USA poolel Kuuba raketikriisi aega 1962 , teine aga Juri Andropovi võimuaega NSV Liidus 1983. aastal. Kolmas samasugune intsident jäi seega aastasse 1995.