Kuid üks õigusi, mis riigipeadel Ühendriikides on, on õigus kehtestada kaitsalasid ja ka piiranguid maavarade kasutamisele. Ja ametist lahkuv riigipea Barack Obama on andnud Trumpi meeskonnale juba ette paraja ninanipsu. Obama on oma otsusega nüüd püsivalt keelanud avamerel toimuva nafta- ja maagaasi puurimise suuremas osas riigi Arktika-vetest (s o Alaska rannikul). Tulevikus ei saa nendele aladele liisinguid välja anda, ehk naftatootjad ei saa piirkonnale ligi.

Alaskal on naftatööstus olnud teravaks probleemiks juba hiljemalt alates naftatankeri Exxon Valdezi katastroofist 1989. aastal, mis sealset rannikut rängalt reostas. Kirde-Alaskas paikneb 1960. aastast ka suur eluslooduse kaitseala, pindalaga 78 000 km2.

Paraku on USA naftasõltumatuse suurendamine eeldanud uute leiukohtade kasutuselevõttu ja Alaska ranniku esisel paistab olevat neid palju. Seega, üritades vabaneda Lähis-Ida-sõltuvusest on sealne naftatööstus ammu keeranud pilgud ka Alaska suunas.

Kanada ja USA on nüüd aga mõlemad seadnud arktilistes vetes naftapuurimisele karmi keelu. Kanada keeld kehtib esialgu viis aastat, Obama keeld on tähtajatu, tuginedes 1953. aasta seadusele. Kui Donald Trump peaks aga tahtma Obama otsust kummutada, seisaks päris kindlasti ees suurem kohtuvaidlus, kuni Ülemkohtuni välja.

Polaaraladel on vesi nii külm, et naftareostuse korral võtab bakteritel reostuse lagundamine palju rohkem aega kui soojades vetes, nagu Mehhiko lahes. Ja nafta pumpamine pakasega on selgelt päris kallis ettevõtmine.

ExxonMobil on tegutsenud Alaska väljadel ligemale 60 aastat ja mitmed suurprojektid seal on juba tööd alustanud. Shell oli sunnitud aga oma projektidest sealkandi vetes loobuma, kui 2014. aastal nende platvorm Kulluk lõplikult madalikule jooksis.

Kui Ameerika põhjarannikul naftat puurida ei saa, on ExxonMobilil selgelt kasulikum veelgi süvendada koostööd Rosneftiga Venemaa Arktika aladel.