Aastal 1985 loeti kaelkirjakuid terve Aafrika peale kokku 155 000, nüüdseks on number kukkunud 97 000 peale (IUCN-i ehk rahvusvahelise looduskaitseliidu andmed). Põhjustena märgitakse elupaikade sobimatuks muutumist, küttimist ja ka mitmetes Aafrika piirkondades toimuvaid suuremaid-väiksemaid relvakonflikte.

Punase raamatu viimase raporti järgi on kaelkirjak nüüd kantud ohustatud liikide nimekirja - tänu sellele, et liigi arvukus on kahanenud enam kui 30% protsendi võrra.

IUCNi kaelkirjakute erigrupi juht Julian Fennessy ütleb, et kaelkirjakud on hetkel vaikselt välja suremas. "Kui lähed safarile, on kaelkirjakud kõikjal," ütles ta BBC-le. "Palju on räägitud elevantidest ja ninasarvikutest ja nende ohustatusest, ent kaelkirjakud on alati tähelepanuta jäänud. Aga nüüdseks on nende arvukus kukkunud lausa sel määral ja nii kiiresti, et see oli meile pisut šokeeriv."

Kaelkirjak Keenias Nairobis asuvas kaelkirjakute keskuses külastajatega sõbrustamas.

Osalt on kaelkirjakute elualad kahanenud seetõttu, et Aafrika inimelanikkond kasvab ning sellega seoses tuleb savannide arvelt juurde ka põllumaid. Teisalt küttimine ja kolmandaks on paljud kaelkirjakud saanud kahurilihaks - tegemist on väga uudishimuliku loomaga, kes on sageli sõjast räsitud piirkondades inimeste vahel peetavate tapatalgute juhuslikuks ohvriks langenud.

Ehkki hiljuti arvati ühes uuringus, et kaelkirjakuid on nelja erinevat liiki, on IUCNi raporti järgi tegu siiski ühe liigiga, millel on üheksa erinevat alamliiki. Neist üheksast viie arvukus on kahanenud, ühe oma on stabiilne ja kolme arvukus kasvamas. Lõuna-Aafrika kaelkirjakute arvukus kasvab, samas kui Ida-Aafrika kaelkirjakute arv on mõnes kohas langenud kuni 95% võrra.