Praegu on aga asteroidi 101955 Bennu suunas teel NASA OSIRIS-Rex kosmoseaparaat, sihiks küll vaid tuua tagasi 60 grammi sealset pinnaseproovi. Odav see missioon ei ole, maksumus küündib miljardi dollarini.

Aga uue majandusharu väljavaated on hiilgavad, sest esiteks on nii Maad ümbritsevas maailmaruumis, veelgi enam aga Marsi-taguses asteroidide vööndis arvukalt metalle ja mineraale sisaldavaid kivikamakaid, mille ainsaks otstarbeks paistab seni olevat vaid ohustada meie planeeti või kosmoselaevu tabamusega.

Teiseks on arvestatud, et üks 30-meetrise läbimõõduga asteroid võib sisaldada 50 miljardi dollari väärtuses plaatina. Vaja vaid leida investeeringud ja kaevandamine kosmoses võib pihta alata.

Ja esimese riigina on sellisele projektile õla alla pannud Luksemburg. Sealse valitsuse otsus anda Planetary Resources programmile 200 miljonit eurot on kauaoodatud rõõmusõnumiks asteroidikaevandajatele, kuigi esialgu on kaevandustehnika arendamine siiski üsnagi algjärgus.

USA seadustas kosmosekaevandamise juba eelmisel aastal, Luksemburg kavatseb esimesena sellise seaduse vastu võtta ka Euroopas.

Probleemiks on küll ennekõike see, et tegelikult pole kellegi teada, kui kalliks võib kosmosekaevanduste avamine minna. Luksemburgi 200 miljonit on küll vajalikuks abiks selliste plaanide edasi arendamisel, aga ei pruugi olla piisav, et tegelikult kopad mõnel taevakivil maasse lüüa. Pigem on mõtet tülikaid asteroide mõne kosmoseaparaadi toel lähemale tuua, et neid juba Kuu või Maa peal töötlema hakata.