EV100 nädalat: Mis on pildil - tuulik, majakas? Ei, see on Hiiumaa naftapuurtorn!

Ajaleht "Kaja" kaasas olnud õhuke pildileht tõi 20ndate alguses üsna nigelas fotokvaliteedis ajalehepaberil ülevaate aasta olulistest sündmustest. Kolm pilti pühendati naftapuurimisele Hiiumaal, millest loodeti suurt ettevõtmist. Muide, teema on taas päevakorrale tulnud ka viimastel aastatel.

Päewaleht kirjutab artiklis "Nafta leidmise wõimalustest Hiiumaalt" augustis 1923, et nafta leidmine Eesti piiridest on juba kauemat aega hoidnud seltskonna meeli ärevuses, "sest et ole kellelegi ükskõik, kas saame petrooleumi lampides põletamiseks ja naftat raudtee-rongide kütmiseks välismaalt või oma riigi piiridest."

Leht möönab, et eks seni olegi vaid pealiskaudsed teated ilmunud, kuna keegi ei tea, kas naftat ka tegelikult võiks leida. Päewalehe ajakirjanik G. Wilberg on võtnud ette teekonna Hiiumaale, kus teda võtab vastu tühjus: ta kirjeldab, et Waimla (praeguse nimega Vaemla) mõisa juures püsti pandud puurtorn seisab, sealsamas seisab ka sõjaministeeriumilt renditud puurimistraktor. Midagi aga ei toimu.

"Praegu seisawad igasugused uurimised. Inseneer N. A. Gukassow, kes seisab uurimiste eesotsas, on praegu haige ja wälismaal tervist parandamas. Tema abiline ja üks mehaaniker ei tee uurimiste edasiwiimiseks peaaegu midagi," kirjutab ajakirjanik. Hiidlased ise väga nafta leidmise võimalusse ei usu, küll aga uskuvat seda Waimla mõisa endine omanik parun Pahlen ja inseneer Gukassow, kes "oletawad täiesti nafta leidmist, tarwis on aga sügawamale puurida."

Parun Pahlen oli kummalise nähtusega kokku puutunud kaksteist aastat tagasi, kui endale uut kaevu kööki tegi: 60 jalga sügav kaev (veidi üle 18 meetri) andis kohe välja vee, millel oli petrooleumi lõhn. Esialgu arvati, et veenõu ei ole puhas, kuid ka küürimisel ei kadunud lõhn.

"Wesi pumbatud wälja õue, kaew tehtud täiesti tühjaks, kuid puhtamat wett ei ole ikkagi saadud. Nõusse jäetult on kogunud weel umbes 3 tolli paksune kord peale, mis tuletiku lähendamisel on plahwatanud, suure, kõrge leegina. Veest on saadetud proowid Tallinnasse Detloffi laboratooriumi, kus selgunud, et plahwataw ollus on püronafta. Tarwilisel puhastamisel on laboratooriumis seda ollust põletatud lambis. " kirjutab Päewaleht.

Pärast seda hakatigi uurima nafta leidmise võimalikkuse kohta: oli neid teadlasi, kes arvasid, et kuna Hiiumaa on nii hiline moodustis, naftat seal ei ole, teisalt viidati Inglise ja Ameerika teadlastele, kes arvasid teisiti. Sõja ajal teemaga edasi ei liigutud. Saksa okupatsiooni ajal saadeti küll proovid Saksamaale, kuid võimalik naftasisaldus oli nii väike, et sellega edasi ei tegeletud.

Inseneri abiline slgitab, miks nad usuvad nafta leidmisesse: eelnenud sügisel saadi veeproov, milles immutatud narts õnnestus heleda leegiga põlema panna.

Pikk artikkel kirjeldab veel nafta leiukohti mujal maailmas ning lõppeb tõdemusega, et eks nafta leidmine oleks oluline küll.

"Nafta leidmine Eesti piiridest tooks muidugi enesega ühes muudatusi, mis majandusliselt kodumaale wäga tähtsad," lõpetab G. Wilberg oma artikli.

Waimla mõisa territooriumil asunud puurtorn

Siiski, juba järgmisel aastal kirjutab Päewaleht, et nafta otsimisest suurt midagi välja ei tulnud.

"Hiiumaa mille ümber omal ajal suuri kõmu tehti, on praegu täiesti unustusse jäänud," kirjutab leht, et kuigi Gukassow viis kohale puurimismasina ja ehitas väikese torni, siis peagi läks ta välismaale tervis parandama ja arvatakse, et ta ei tulegi tagasi. Belgia ärimehed, kes ettevõtte taga seisid, otsisid endale eestlaste seast uut esitajat, kuid ei leidnud.

"Nii jäid uurimistööd seisma, ilma et õieti alatagi oleks saadud. Ainult Waimla mõisas, kus Gukassow ise elas, tehti puurimisega algust, kuid mingisugutele kindlale selgusele nafta olemasolu kohta et jõutud," kirjutab Päewvaleht.