Ukraina konflikt

Ukraina konfliktis kasutavad mõlemad pooled aktiivselt UA-sid. Esimest korda täheldati UA-de kasutust Ida-Ukraina separatistide poolel 2014. a kevadel. Alates sellest ajast kuni septembri lõpuni tuvastati Donbassi regioonis vähemalt viie eri tüüpi UA kasutamine, mille seas on nii jäigatiivalisi kui ka vähemalt üks mehitamata kopter. Osa tõusis õhku separatistide poolelt ja osa Vene Föderatsioonist (VF-ist). Näiteks teatati 10. detsembril 2015, et möödunud paari ööpäeva jooksul fikseeriti 9 VF päritolu UA-d Donetski oblasti õhuruumis Avdijivka ja Mariupoli juures ning veel kahte UA-d märgati VF poolel luurelennul Luganski ja Harkivi oblasti piiride juures. Augustis 2015 demonstreerisid „Donetski rahvavabariigi“ relvajõud VF relvajõudude kingitust, milleks olid Eniksi tehases toodetud UA-d Eleron-3SV. Selliseid õhukeid kasutavad VF sõjaväeluure üksused alates 2014. aastast.

Ukrainal ei olnud konflikti alguses kasutada ühtegi nüüdisaegset õhuvaatlusvahendit ning riigi mehitamata õhusõidukite alane võimekus jäi nii kvaliteedilt kui ka kvantiteedilt selgelt alla separatistide kasutuses olevale vastavale võimekusele. Luurelendudeks ja tulejuhtimiseks kasutas Ukraina ainsat relvajõududes olevat mehitatud piisava võimekusega vaatluslennukit AN-30B ja vananenud vaatlustehnikaga lennukeid Su-24MR ning veel nõukogude päritolu UA-sid Tu-143.

Seetõttu on Ukraina üksused ehitanud endale ise n-ö rahva-UA-sid, millele on lisanud vaatlusaparatuuri. Need UA-d ei edasta küll andmeid reaalajas, kuid on siiski parandanud Ukraina armee võimet saada vajalikust piirkonnast ülevaadet. Mehitamata õhukipargi nüüdisajastamiseks on otsitud tuge ka välisriikidelt. Näiteks 2014. aastal sooviti osta UA-sid Iisraelist. Iisraeli keeldumise tõttu tehing siiski ei toimunud.

Mõlemad osapooled on konflikti kestel ka mehitamata õhukeid kaotanud. 2016. aasta jaanuaris avaldatud andmetel on 2014. a maist kuni 2015. a detsembrini Ukraina väed alla tulistanud kokku 40 VF päritolu või separatistide kasutatavat UA-d Orlan-10, Zastava ja Forpost.

Separatistidel on õnnestunud alla tulistada nii eespool mainitud Ukraina vaatluslennuk An-30B kui ka vähemalt üks Su-24MR. Samuti on katsed kasutada veel N Liidus välja töötatud UA-sid Tu-143 Reis lõppenud edutult. Teada on vähemalt kahe Tu-143 kaotus: 01.08.2014 Snežnoje linna lähistel sooritas üks Tu-143 tehnilise rikke tõttu hädamaandumise ning teise tulistasid alla separatistid 03.02.2015 Luganski rajoonis Irmino lähistel. Mõlemad vaenupooled on UA-sid alla tulistanud näiteks 14,5 mm kuulipilduja või 23/30 mm kiirlaskekahurite abil. UA-de alla toomisel on efektiivseteks osutunud ka elektroonilise võitluse kompleksid, mis blokeerivad UA-de GPS-signaali.

VF UA-de kasutus sõjategevuses on olnud efektiivne. Nende edastatavat informatsiooni saab seostada kaugtulevahendite kiire ja massilise kasutamisega. Pealtnägijad on kirjeldanud 2014. aasta septembris Ukraina positsioonidele Mariupolist idas toimunud rünnakut, kus ülelennanud UA tuvastas Ukraina positsioonid ja vaid 15 minutit pärast tuvastamist hävitati need Grad-raketisüsteemide abil. Vahetult pärast rünnakut naasis UA tekitatud kahju hindamiseks. Sarnase rünnakuskeemi puhul on nähtud ka kahte UA-d: kopterit umbes 250 m kõrgusel ning jäigatiivalist mehitamata õhukit 700–800 m kõrgusel.

Vene päritolu UA-de kasutamine konfliktis tähistab olulist aspekti – niinimetatud mittekontaktse sõjapidamise põhimõtet. See tähendab VF osalust konfliktis ilma regulaarvägesid rakendamata. VF asepeaminister Dmitri Rogozin ütles 2013. a juunis peetud kõnes järgmist: „Mittekontaktse sõja puhul tehnoloogiliselt arenenuma vastasega kannavad põhiraskust VF tuumajõud. Kontaktsõda peetakse aga VF-ga enam-vähem sarnase võimekusega riikidega, kuid siiski tuleks see võimalusel läbi viia mittekontaktsena.“

Kuigi VF võime luureplatvorme efektiivselt sihtmärkide kindlakstegemiseks rakendada ja neile kiireid tulelööke anda on viimastel aastatel märkimisväärselt paranenud, on sealjuures siiski tuvastatud ka mõningaid nõrku külgi. Kuigi tuvastatud sihtmärgile suudetakse tulelöök anda kiiresti, nõuab eelnev UA lennumarsruudi paikapanek siiski üsna palju aega. Muutuvates oludes ei suudeta luurelennumarsruuti piisavalt kiiresti ümber programmeerida ning esineb probleeme mobiilsete sihtmärkide tuvastamisel ja ründamisel. Seda puudujääki üritatakse kompenseerida, rünnates fikseeritud sihtmärke nagu sild või tee, mida mööda mobiilsed sihtmärgid eeldatavalt liiguvad.

Süüria konflikt

Iisraeli allikad on kirjeldanud, et Süüria kohal taevas lausa kihab erinevate riikide mehitamata õhukitest, kusjuures alates VF ametlikust konflikti sekkumisest 30. septembril 2015 on kasutatavate lennuvahendite tüübid veelgi mitmekesistunud. 2015. aasta suvel ja sügistalvel Süürias toimunud intsidendid, kui kukkus või tulistati alla mitu VF-i toodetavat UA-d (Orlan-10, Eleron-3SV), annavad tunnistust sellest, et VF on UA-sid nii oma huvides kui ka Süüria valitsuse abistamiseks aktiivselt kasutanud nii enne kui ka pärast ametlikku Süüria konflikti sekkumist.

Süürias ja ka Ukrainas alla kukkunud Orlan-10 UA-d on varustatud 12 kaamerast koosneva blokiga, mis võimaldab operatsioonialast luua täpse 3D-pildi. Lennuvahendite vaatlustehnikat saab sõltuvalt missiooni eesmärgist ja tingimustest ka vahetada, lisada näiteks öövaatluskaameraid.

Artikli koostamisel on kasutatud Venemaa Föderatsiooni relvajõudude ja juhtivate relvastustootjate pressimaterjale, relvastusülevaateid, spetsialistide blogisid ja wikipedia.org materjale.