Tuleviku Tokyosse on planeeritud hyperloop ja pooleteise kilomeetrine pilvelõhkuja

Arhitektuurifirmad Kohn Pedersen Fox Associates ja Leslie E. Robertson Associates visandasid ülimalt ambitsioonika kava, milline võiks Jaapani pealinn välja näha aastal 2045.

Projekt nimega Next Tokyo (Järgmine Tokyo) kujutab endast tulevikunägemust linnast, kus praegu elab ligi 38 miljonit elanikku, 2050. aastaks on aga prognoositud siiski kahanemist, 32 miljoni, 2100. aastaks ehk isegi 16 miljoni peale. Kas ned rahvastikuprognoosid just paika peavad, pole selle projekti jaoks isegi oluline.

Tulvatõkked, mis linnale planeeritakse, oleks küll vormiliselt selleks, et eemal hoida kerkiva pinnaga maailmamerd, aga on ka selge, et Jaapani puhul suuremgi oht on võimalik tsunami, kui Vaikse ookeani tuleringil jälle mõni maavärin peaks aset leidma.

Mitmed tuleviku tornehitised peaks looma uut elamispinda vähemalt poolele miljonile inimesele, Sky Mile Tower (Taevamiili torn) peaks aga kerkima (praeguse seisuga) maailma kõrgeimaks ehitiseks, 1700-meetrise kõrgusega. Jutt miilisest tornist viitab küll liiga läbinähtavalt sellele, et arhitektid on Ameerikast, aga eks Jaapan on ka majandusjõuna maailmarekordite püstitamist väärt.

Next Tokyo kutsub rajama tehissaari Tokyo lahte, mis võimaldaks rajada kompleksset tulvatõkete süsteemi, mis kaitseks linna madalamaid osi nii taifuunide kui ka kerkiva merepinna eest. Seismilise aktiivsuse vastu seatakse jaapanlaste ehituskogemus.

Sky Mile Tower mahutaks raamatukogusid, kaubanduspinda, restorane, hotelle, spordisaale, vabaõhuruume. ThyssenKruppi mitmesuunalised liftid on sinna planeeritud, transpordivõrk linnas täieneks uue monorelssraudtee, veebusside ja isegi vaakumtorudes kihutava Hyperloop-transpordiga. Transpordisüsteem saaks aga omale voolu, kasutades ära Tokyo lahte ületavate rongide kineetilist energiat, päikesepaneele, tuuleenergiat ja vetikate kasvust eralduvat energiat.

Kuna nii kõrgesse hoonesse joogivee pumpamine nõuab erakordseid vahendeid, tuleb rajada ka vihmavee kogumise ja ka "pilvelõikuse" (cloud harvesting) süsteem.

Tõsi, seda, et imeprojekt ka tegelikult ehitamisele võetaks, pole niipea oodata.

Arhietektid, kes seda projekti tutvustavad, on:

• David Malott, keskendunud ülikõrgete hoonete rajamisele Hiinas, Jaapanis, Hongkongis
• Leslie E. Robertson, juba 60 aastat panustanud kõrghoonete rajamisse, sh Shanghais, New Yorgis ja Hongkongis
• Keisuke Hiei, kes osalenud linnaplaneerimisprojektides USA-s, Hongkongis ja Hiinas
• Heidi Werner, kelle tarkvara võimaldab prognoosida tuleviku linnade arengut