Kuid vähemalt esialgu tuleb Vandenbergi õhujõudude baasil kosmosestardi ettevalmistustööd peatada. Selle asemel tuli kosmoseaparaat saata tagasi tootjale - Lockheed Martinile - et parandada vigast instrumenti.

Viga on seotud väga tundlikus seismomeetriga, mis oleks pidanud mõõtma Marsi pinnases eksisteerivaid võnkeid või liikumisi, isegi kui tegemist oleks vaid aatomite tasandil võngetega. Seadme valmistas küll Prantsuse rahvuslik kosmoseuuringute keskus (CNES), aga probleem polnud ka seadmes endas.

NASA tuvastas stardieelsel kontrollil, et CNES-i seismomeeter vajab vaakumit enda ümber olevas kambris, et suudaks töötada Marsi rasketes ilmastikuoludes, kuid testimisel NASA-s ilmnes, et suurte miinuskraadide juures vaakum kadus.

Marsil võib aga olla kindel vähemalt ühes - külmakraade seal jätkub.

Vaakumi kadumine selle seadme ümber on ainsaks takistuseks stardile, kuid kuni lahendust ei ole leitud, võib ilmselt ka arvestada, et seekordne sobiv stardiaken läheb kinni, enne kui aparaat korda saadakse. 2016. aasta stardiaken (ehk soodsaim hetk aparaati Marsini lennutada) sulgub 30. märtsil. Järgmist tuleks oodata kaks aastat.

CNES on küll teatanud, et mõnest kuust võiks piisata, et lahendusi leida, kuid NASA nendib, et tegemist on fundamentaalselt keerulise probleemiga. Aga saata Marsile maandurit, mille mõni seade ei tööta, oleks NASA jaoks lihtsalt raha raiskamine.

Kokku on läbi aegade Marsile või selle lähistele lähetatud 55 erinevat aparaati kaheksa erineva lipu all, millest on õnnestunult kohale jõudnud vaid 27, kahel juhul võib rääkida poolikust edust, üheksa seadet nurjus juba stardil, kaheksa läks kaduma poolel teel, üheksaga juhtus rike aga kohale jõudmisel. Maandureid on NSV Liit, USA ja Suurbritannia teele saatnud 15, millest kohapeal tööle on hakanud vaid kaheksa. Hetkel on töökorras viis tehiskaaslast sealsel orbiidil ja kaks kulgurit Marsi pinnal.