Üks põnevaim neist on ulmeline transpordisüsteem Hyperloop, mille puhul jäi seni alati segaseks, kas asi jääbki ideetasandile või mitte.

See on uuenduslik transpordisüsteem, mis pakuks konkurentsi kõigile täna levinud variantidele sõiduautodest lennukiteni.

Hyperloop koosneb vaakumtorudest, kus liiguvad ronginduse vallast juba tuttava maglev- ehk magnetlevitatsiooni-tehnika abil kapslid.

Viimane suur asi, mida Hyperloopi kohta teada saime, oli Muski lubadus tänavu jaanuaris, et tulekul on testrada, mille asukoha osas on "juhtiv kandidaat" USA Texase osariik.

Nüüd teame, et:

* testrada hakatakse ehitama 2016. a ja see peaks valmima 2017. a;

* reisijad saavad kiirkapslisõitu proovida kõige varem 2018. a;

* rada kerkib California osariigis, San Francisco ja Los Angelesi vahel;

* selle pikkus on 8 kilomeetrit,

* maksab ümmarguselt 90 miljonit eurot.

Projekti taga seisab muide Muskist eraldiseisev ettevõte HTT (Hyperloop Transport Technologies), mis alustas tegevust 2013. a, peagi pärast seda, kui Musk üldse Hyperloopi idee maailma ette tõi.

HTT puhul torkab silma, et sellel on palgalised tavatöötajad, aga neile lisaks abilisi, kes saavad tasuks osa firma aktsiapakist.

Firma tegevjuht Dirk Ahlborn märgib, et Hyperloopi võimalikke ülempiire testrajal proovile ei panda. Kapslid hakkavad reisima eri kiirustel ca 320 kuni 480 km/h. Sest näiteks vanurist reisija võib eelistada aeglasemat sõitu kui üldse võimalik oleks.

Muski algne visioon on lennukam: tippkiirused 1200 km/h kandis. Aga ka HTT variant ületab suuresti täna USA rongiliinidel pakutava.

Odavalt see ei saabu. Musk lubas San Francisco ja Los Angelesi vahelist Hyperloop-rada 6-10 miljardi dollari eest. HTT pakub kulutuse suuruseks 16 miljardit dollarit.

Hyperloopi kasutatavus pole muidugi veel tõestatud ja selle eesmärgiga testliin valmibki. Paraku ei saa 8 kilomeetrise raja abil selgeks, kas ülehelikiirus on saavutatav, selleks on vaja pikemat rada maksumusega miljard dollarit.

End mittetõestanud tehnoloogia jaoks on sellist summat raske leida, nii et Ahlborn usub, et järgmine testrada valmib väljaspool USAd. "Näiteks Singapuris või Dubais, kus on palju raha ja vähem poliitikat!"