Uus-Meremaal Aucklandis tegutseva tehnoloogiainstituudi Unitec arhitektuuritudengi magistritöö-projekt „Uju või upu“ (ingl Swim or Sink) ei kujuta endast siiski lõplikku rakenduskõlbulikku kava, vaid pigem innustavat mõtlemisainet arhitektide rolli üle maailmas, kus kliimamuutuse mõjud meie elukeskkondade kohandamist nõuavad. 

„Mind huvitas Maldiivide saarestiku tulevik, kuna nende olukord on äärmiselt ainulaadne,“ selgitas Thammalla. „Sealne rahvas võib merepinna prognoositava tõusu tõttu eelseisva saja aasta jooksul kaotada kogu oma identiteedi, 2000 aasta vanuse kultuuri ja geograafilise asukoha planeedi pinnal. Maldiivide valitsus arutab võimalust osta maad Austraalias, kuid milliseks võib kujuneda sellise meetme hind?“

Thammalla pakkus välja alternatiivse võimaluse umbes 40 000 pealise elanikkonna kolimiseks hiiglasuurtele, osaliselt vee alla uputatavatele naftapuurimisplatvormidele. Maldiivide maalilise maastiku aseainena hõlmaksid need kogu vajalikku taristut — turgusid, kinosid, kaupluseid ja mošeesid.

Elamispinnad oleks võimalik ehitada traditsioonilistest kohalikest materjalidest ning ehkki naftaplatvormidele pole lennukitele sobilikke maandumisradu ette nähtud, võiks nende olemasolevaid helikopteri-maandumisplatse kasutada n-ö saarelt saarele liiklemiseks.

Thammalla usub ka, et tehissaared võiksid elanikke kaitsta loodusõnnetuste, nt tsunamide eest. Ehkki ettepanek ei maini jätkusuutlikke tehnoloogiaid, oleks kohapealsete võimaluste leidmine naftaplatvormi-kogukondade varustamiseks energia ja toiduga suhteliselt väike väljakutse võrreldes palju pakilisemate probleemidega nagu nii suure hulga inimeste majutamiseks piisava hulga kasutamata seisvate naftaplatvormide leidmine.

Suurem osa Maldiivide atolle koosneb suurest ringikujulisest korallrahust, mis kannab mitmeid väikesi saari. Sealses piirkonnas on saare keskmine pindala vaid üks-kaks ruutkilomeetrit. Saared ei ulatu merepinnast kõrgemale kui meeter kuni poolteist meetrit. Maldiividel pole mägesid, küll aga esineb mõnel saarel düüne, mis võivad ulatuda kuni 2,4 meetrit üle merepinna.

Mõõdukate globaalse soojenemise prognooside põhjal peaks merevee tase Maldiivide juures kerkima aastaks 2100 umbes pool meetrit, millega kaasneks riigi maismaa-alast umbes 77 protsendi üleujutamine. Kui merevee tase peaks aga kerkima terve meetri, võivad Maldiivid olla umbes aastaks 2085 peaaegu üleni vee alla jäänud.