Hansalaevad vedasid keskajal Läänemerel lasti paarikaupa või kolmekaupa, sest kartsid mereröövleid. Röövlite rünnaku puhul kaitsesid laevade reisijaid, meeskonda ja lasti sõdurid. Paljud laevad purunesid tormis Soome ranniku karidel, vahendab Yle Uutiset.

See saatus tabas ka kapten Hanneke Vrome hansalaeva.

Vrome 40-meetrine kaubalaev oli suur alus, sest tavalised koged olid siis 15-20-meetrised.

Laev uppus 1468. aasta novembris Soome lahe lääneosas Jussarö saare lähedal.

„Laev oli teel Trave linnast ehk praegusest Travemündest Revalisse ehk praegusesse Tallinna ning purjetas samal kursil kui Estonia,“ rääkis sukelduja Rauno Koivusaari.

Läänemerel purjetamine oli keskajal ohtlik. Ühe kaupmehe kallal võis olla mitu mereröövlite alust. Laevad purjetasid koos, et teineteisele kaitset pakkuda. Ohtu suurendas Taani sõda Rootsi vastu. Gotland kuulus sel ajal Taanile.

„Lübeckist oli ohtlik põhjapoole purjetada ja seetõttu lükati Hanneke Vrome reis hilissügisesse. Kapten lootis, et taanlased ja mereröövlid on juba talvituma tõmbunud,“ jutustas Koivusaari.

Reis algas Travest Stockholmi suunas ja kaks laeva keeras Stockholmi sisse. Kolmas liikus Soome lahele Raasepori (Raseborg) suunas. Sealt võeti peale kohaliku lossihärra naine Karin koos poja ja ihukaitsjatega, sest rüütel Lars Axelsson Totti naist ei tahetud vähem väärika laevaga vedada.

„Laev oli juba jõudnud Tallinna lävele, kui torm tugevnes. See tõukas laevad Soome rannikule. Hanneke Vrome laev läks ümber ja uppus kiiresti. Laeval reisis mitmeid Travest Tallinna kolivaid rikkaid linnakodanikke,“ ütles Koivusaari.

Koivusaaril on koopia kuueleheküljelisest lastinimekirjast.

„Tolleaegsed ülestähendused räägivad 10 000 kuldkuldnast ja muudest kadunud kuldesemetest,“ märkis Koivusaari.

Laevaga koos läks põhja erinevate allikate järgi 180-240 inimest. Koivusaari hinnangul oli reisijaid 180, meeskonnaliikmeid 40-60 ja ülejäänud olid laeva kaitsnud sõdurid.

Hanneke Vrome laev lebab Soome lahe põhjas 10-22 meetri sügavusel. Vraki leidis sukeldujate rühm, kuhu kuulusid lisaks Koivusaarile veel üks soomlane, üks tšiillane ja Rootsi sukeldujad.

Leitud on hansaaegne ankur ja üks kuldese. Vraki tuvastamisest on puudu veel akadeemilised uurimused.

Vrakist on huvitatud Soome muuseumiameti merearheoloogia üksus ja Helsingi ülikool. Huvi on Koivusaari sõnul üles näidanud ka sakslased.

Juunis minnakse tooma vraki küljest sobivat puidutükki, millest võetakse tendrokronoloogiline proov. Selle põhjal on võimalik leid dateerida.

Koivusaari sõnul kuulub vrakk Soome riigile.