SIPRI: sõjalised kulutused vähenesid USA-s ja Lääne-Euroopas, kasvasid aga mujal maailmas
Kuigi sõjalised kulutused vähenesid kolmandat aastat järjest, kompenseerib kulude kärped USA-s ja Lääne-Euroopas kulude suurendamine Aasias ja Okeaanias, Lähis-Idas, Ida-Euroopas ja Aafrikas. Ladina-Ameerikas jäid kulutused samale tasemele, teatab SIPRI.
USA sõjalised kulutused kahanesid 6,5 protsendi võrra osana eelarvepuudujäägi vähendamise meetmetest; USA kaitsekulutused on nüüd võrreldes 2010. aasta tipptasemega vähenenud 20 protsenti. Siiski on USA praegused kulutused endiselt 45 protsenti suuremad kui 2001. aastal enne 11. septembri terrorirünnakuid.
Järgmised kolm suuremat kulutajat – Hiina, Venemaa ja Saudi Araabia – on kõik sõjalisi kulutusi suurendanud. Saudi Araabia kulutuste 17-protsendine suurenemine on maailma 15 suurema kulutaja hulgas suurim.
Konflikt Ukrainas sunnib paljusid Euroopa riike, mis asuvad Venemaa lähedal, Kesk-Euroopas, Baltikumis ja Põhjalas, oma sõjalisi kulutusi suurendama, tihti vaadates üle varasemaid plaane ja muutes kahanevate kulutuste trende vastupidiseks, teatab SIPRI. Sellise trendi kohta on vähem märke Lääne-Euroopas, vaatamata sellele, et NATO nõuab oma liikmetelt, et nad kulutaksid riigikaitsele vähemalt kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Lääne-Euroopa viis suuremat kulutajat – Prantsusmaa, Ühendkuningriik, Saksamaa, Itaalia ja Hispaania – näevad kõik eelarves ette edasisi kärpeid, kuigi 2015. aastal on need enamasti väikesed. Saksamaa on siiski teatanud kavatsuset kaitsekulutusi keskmise pikkusega ajaperioodi jooksul suurendada.
Ukraina suurendas kulutusi 2014. aastal üle 20 protsendi ja kavatseb 2015. aastal suurendada kulutusi relvajõududele enam kui kahekordseks. Venemaa eelarves on 2015. aasta eelarves samuti ette nähtud suurenevad kulutused, kuid see oli plaanitud enne Ukraina konflikti. SIPRI andmetel on Venemaa 2015. aasta algset sõjalist eelarvet viie protsendi võrra kärbitud naftahinna langemise tõttu vähenenud tulude tõttu. Siiski on ka muudetud eelarve kulud 2014. aasta omadest märkimisväärselt suuremad.
Sõjalised kulutused Aasias ja Okeaanias kasvasid 2014. aastal viis protsenti, jõudes 439 miljardi dollarini. Suures osas mõjutas seda Hiina kulutuste 9,7-protsendine tõus. Hiina kulutas riigikaitsele 216 miljardit dollarit. Teistest suurtest kulutajatest suurendas Austraalia väljaminekuid 6,7 protsenti, Lõuna-Korea 2,3 protsenti ja India 1,8 protsenti. Jaapani kulutused jäid samale tasemele. Vietnam, kellel on territoriaalvaidlused Hiinaga, suurendas kulutusi 9,6 protsenti. Indoneesia aga kärpis 2014. aastal kulutusi kümne protsendi võrra.
Ladina-Ameerikas vähenesid Brasiilia kulutused veidi majandusraskuste tõttu. Kõige suurem langus, 34 protsenti, toimus sotsialismi poole püüdlemise tõttu kriisis olevas Venezuelas. Mehhiko suurendas aga narkosõja tõttu kulutusi 11 protsenti.
Riikide arv, kus riigikaitsele kulutatakse enam kui neli protsenti sisemajanduse kogutoodangust, kasvas 2014. aastal 15-lt 20-le. Neist riikidest vaid kolmes on toimiv demokraatlik valitsemissüsteem.
Sõjalised kulutused Aafrikas kasvasid 5,9 protsenti. Kõige suuremad kulutajad, suured naftatootjad Alžeeria ja Angola, suurendasid kulutusi vastavalt 12 ja 6,7 protsenti.
Pole selge, milline mõju on nafta hinna järsul langusel paljude naftatootjate sõjaliste kulutuste viimase aja tõusule. Näiteks Saudi Araabia on kogunud suured finantsreservid, mis võimaldavad mõnda aega madalamaid hindu taluda, kuid näiteks Venemaa on juba pidanud 2015. aasta kuluplaane kärpima, märgib SIPRI.
