Ilmneb, et uue saare endale nõudmine polegi nii lihtne. Esimene samm oleks selgitada, kas saar on stabiilne. Teine ja palju kaugem samm oleks kanda uus saar kaardile. Oma lipu heiskamisega tänapäeval tavaliselt siiski kiirustama ei pea.

Näiteks hiljuti tekkis vulkaaniline saar Tonga vetesse, Hunga Tonga vulkaanipurske tulemusel. Naabruses asuva hotelli omanik Gianpiero Orbassano sõitis uut saart uurima ja vähemalt talle tundus, et saar on üsna stabiilne. Kuid saar oli ikka veel nii tuline, et sellele astumine polnud just kõige mugavam tegevus, vahendas Smithsonianmag.com.

Eksperdid aga Orbassano hinnanguga ei nõustu, kuigi pealispind tundubki kõva, on magmapurskega tekkinud saarekesed altpoolt ikka vägagi rabedad ja võivad peagi merre tagasi vajuda. Sellised saared ei pruugigi kunagi maakaartidele jõuda.

Antud saare kuuluvuses polnud siiski küsimust, ta asub Tonga territoriaalvetes, vähem kui 12 meremiili rannajoonest. Pealegi võivad saareriigid lugeda endale kuuluvaks ka saari, mis tekivad eraldatud arhipelaagide vahele - kuni 200 meremiili rannikust.

Uus saar Jaapani vetes:

Ühed kõige laialdasemaid merealasid ja lugematuid saari haldavad riigid on näiteks muidu Okeaania pisiriikideks peetavad Kiribati ja Mikroneesia. Mineviku pärandina kuulub aga palju Lõunamere saari siiani ka kunagistele koloniaalvõimudele Euroopas.

Veel suure maadeavastuse ajajärgul oli oluline, milline riik esimesena jõuab uutel avastatud maatükkidel oma lipu heisata. Näiteks Taanil on nn Siriuse-patrull, mis peab regulaarselt liikuma üle Gröönimaa jääväljade, et tõestada siiski selle territooriumi jätkuvat kuuluvust neile.

Merre vajunud jäämägedele küll reeglina keegi lippu heiskama ei rutta. Antarktikas on aga võidujooks sealsetele maatükkidele rahvusvahelise konventsiooniga seisma pandud.

Hiina ehitab saart, et sinna garnisoni panna:

Hiina asus hiljuti ehitama tehissaari või laiendama seniseid saarekesi oma territoriaalsete nõuete kinnistamiseks Jaapani ja Filipiinide vastu, kuna riik on otsustanud, et Ida- ja Lõuna-Hiina meredes olevad saared peaksid kuuluma hiinlastele, mitte riikidele, kes saartele lähimal asuvad.

Kuna uued saared on reeglina asustamata ja ka maavaradeta, siis enamasti piirdub see konflikt vaid sõnasõjaga. Kuid territoriaalsed pretensioonid on minevikus viinud ka suurte sõdadeni.