Tegemist on ilmselgelt ühe ligipääsmatuma kohaga maailmas, kuigi sellel 72-ruutkilomeetri suurusel saarel elabki vaid 50 kuni 400 inimest, aga oma sõjakusega on kohalik elanikkond selgelt mõista andnud, et välismaailmaga kontakte nad ei taha. Sentinellased on kütid ja korilased, kes põliselt elanud sellel metsasel väikesaarel (suuruselt pisut väiksem Vormsist) juba teab mis ajast.

Sentinellaste relvastus piirdub küll vibude ja odadega, kalapüügiks kasutatakse käsitsi valmistatud harpuune, nende käes on ka nähtud kaldale uhutud metallesemeid, aga põhiosas üritavad kohalikud elanikud end lihtsalt muu maailma eest ära peita. Ja välismaalased, kes saarele sattunud, põgenevad enamasti nooled seljas või jäävadki surnult rannikule vedelema.

1880. aastal käis saarel esimene Briti ekspeditsioon, 1970. aastal ka India oma, aga juba 1967. aastal langetas India keskvõim otsuse saare elanikud lihtsalt rahule jätta. Ja nii seisnebki India ülemvõim Põhja-Sentineli saare üle vaid laevadelt, läbi binokli saarel toimuva jälgimises. 1991. aastal saavutas India antropoloog T.N. Pandit küll korraks saareelanikega ka rahumeelsema kontakti, aga üldiselt näidati ka temale vaid mõnitavalt paljast tagumikku.

Ükski ese, mida välismaalastel oleks neile kinkida, kiviaja tavasid järgivaid põliselanikke lihtsalt ei huvita. 

Kuna kedagi väljast saarele tulla ei lasta, pole ka täpset teadmist palju seal inimesi elab, India ametlik rahvaloendus annab arvuks vaid 21 meest ja 18 naist, aga seegi arv on saadud vaid paadist kaldal nähtavate inimeste ülelugemisel. Sisemaale India võimude jalg pole astunud. Kuulsaim külaline, kes saart oma silmaga näinud, oli aga Belgia kuningas Leopold III 1975. aastal, samuti eemalt.

Põhja-Sentineli saare asukoht näidatud noolega.

2004. aasta jõulutsunami elas saare rahvastik nähtavasti üle, aga sama aasta maavärin kergitas saart nii palju, et ühendas naabruses asuva pisikese Constance'i saare peasaare külge. Seega ei te me ka täpselt saare praegust suurust.