NASA satelliit Cassini, mis Saturni ümber tiirleb, avastas aga müstilise pinnavormi, mis Titani Ligeia Mare nimelises süsivesinikookeanis esile ilmus ja siis uuesti kadus, jättes järele sogasema vedelikuga lahesopi. Tagemist oli hiigelsuure, umbes 260 ruutkilomeetrist ala mõjutanud objektiga, mida suudeti märgata kaks korda, esmalt ilmununa 2012. aasta juulis ja siis jälle osaliselt kadununa tänavu augustis. 2007. aasta aprillis oli see koht veel tühi.

Ilmunud ja kadunud objekt Titani pinnal. Fotod: photojournal.jpl.nasa.gov
Ligeia Mare rannajoon pole ka oluliselt muutunud, ehk tegemist pidi siiski olema millegi ebatavalisega, vähemalt asjaga, mida Titanil varem tähele pole pandud.

On oletatud, et tegemist võis olla pinnalainetega, kerkivate hiigelmullidega, ujuma pääsenud tahkete asjadega (nagu Maa peal jäämäed), või otse ookeanipinna all hõljuvate asjadega. Paistab ka, et asja ilmumisel ja kadumisel võis olla seos aastaaegade vahetumisega selle kuu pinnal. Igatahes pole veel alust arvata, et tegemist oleks millegi tehislikuga, rääkimata võimaliku elu leidmisest.

"Teadus armastab müsteeriume, ja selle mõistatusliku näitega oleme saanud närvekõditava tõestuse kestvast muutusest Titani pinnal," nentis Cassini radaritiimi asejuht Stephen Wall NASA JPL-laboratooriumis Pasadenas väljaande redOrbit vahendusel. 

Kuigi on olemas ka teooriad, et Titanil võiks eksisterida elu, kuna metaanimeredes elavad elusorganismid võiksid hingata hapniku asemel vesinikku, ainevahetus seoks seda atsetüleeni, mitte glükoosiga ja välja hingaks nad süsihappegaasi asemel metaani. Ja eluks sobiva keskkonna võiks seega luua ka sealsed süsivesinikookeanid (koosnegu nad siis metaanist CH4 või etaanist C2H6).

Aga nii nagu ka mujalt maailmaruumist peale Maa, pole Titanilt seni veel elu leitud.