Nüüd algab 671 miljonit dollarit maksnud missiooni tegelik töö, mis on pühendatud Marsi atmosfääri ülakihtide uurimisele, vahendab Associated Press.

Lennukontrollid Colorados veedavad järgmised kuus nädalat Maveni kõrgust reguleerides ja tema teaduslikke instrumente kontrollides ning mööduvat komeeti uurides. Siis, novembri alguses, hakkab Maven Marsi atmosfääri ülakihtidest proove võtma. Kosmoselaev tegutseb orbiidil ning ei ole mõeldud maandumiseks.

Teadlased usuvad, et Marsi atmosfäär peidab endas vihjeid selle kohta, kuidas muutus Maa naaber miljardeid aastaid tagasi soojast ja niiskest külmaks ja kuivaks. See varane niiske maailm võis toetada mikrobioloogilist elu.

NASA saatis Maveni teele eelmise aasta novembris Canaverali neemelt. Tegemist on kümnenda Marsi orbiidile saadetud USA missiooniga. Kolm eelmist on ebaõnnestunud ning kuni ametliku teateni edu kohta pühapäeva hilisõhtul oli kogu Maveni meeskond suures pinges.

Kosmoselaev liikus kiirusega enam kui 16 000 kilomeetrit tunnis, kui piduritele vajutati. Maailm pidi ootama 12 minutit, et tulemust teada saada.

„Vaadeldud navigatsiooniandmete alusel, õnnitlused, Maven on nüüd Marsi orbiidil,“ tuli lõpuks ametlik teade. Lennukontrollid plaksutasid ja surusid vastastikku kätt.

Maven ühineb kolme juba Marsi orbiidil tiirleva kosmoseaparaadiga, millest kaks on USA ja üks Euroopa oma. India esimene planeetidevaheline sond Mangalyaan jõuab Marsini kahe päeva jooksul ja sihib samuti orbiiti.

Colorado ülikooli atmosfääri- ja kosmosefüüsika laboratooriumi esindaja Bruce Jakosky loodab teada saada, kuhu kadus Marsilt kogu vesi koos süsihappegaasiga, mis moodustasid kunagi piisavalt paksu atmosfääri, et seal võis olla niiskeid pilvi.

Maven (lühend sõnadest Mars Atmosphere and Volatile Evolution Mission) kogub andmeid vähemalt aasta – Maa aasta, pool Marsi oma.

Järgmisel kuul kohtub Maven värskelt avastatud komeediga Siding Spring. Selle uurimist nimetatakse teaduslikuks boonuseks.