Ajalooline hetk: Euroopa kosmosesond Rosetta jõudis komeedini

Veetnud kümme aastat kosmoses ja läbinud 6,4 miljardit kilomeetrit, on kosmosesond Rosetta jõudnud ajaloolise sihtmärgini: esmakordselt lendab Maalt saadetud robotsond komeedi kõrval ning valmistub laskuma orbiidile.

Euroopa kosmoseagentuuri ESA kosmosesond saabus oma sihtmärgi, komeedi 67P/Churyumov–Gerasimenko juurde eile, 6. augustil pärast kümne aasta, viie kuu ja nelja päeva pikkust kosmosereisi läbi Päikesesüsteemi. Sond viis end rakettmootorite tõukel umbes saja kilomeetri kaugusele komeedi pinnast, vahendab Space.com.

Rosetta trajektoori suunavad lennujuhid otsivad nüüd komeedi pinnalt piirkondi, mis sobiksid maandumismooduli Philae toimetamiseks taevakeha pinnale.

Philae peaks 67P/Churyumov–Gerasimenko pinnale laskuma tänavu novembris. Pärast edukat maandumist hakkab moodul mõõdistama taevakeha füüsilisi parameetreid.

1,3 miljardi euro suuruse eelarvega ajalooline komeedilennu-projekt Rosetta startis kosmosesse 2004. aasta märtsis. Esialgse kava kohaselt pidi aparaat startima aasta varem hoopis mujale, komeedi 46P/Wirtanen poole, kuid pärast raketiavariid, mis küll projektiga kuidagi seotud polnud, lükati starti aasta võrra edasi ning muudeti sihtmärki.

Et kiirendus Jupiteri orbiidist möödumiseks ikka piisav oleks, tegi Rosetta mitu hoovõtulendu Maa ja Marsi orbiidil. Pärast gaashiiust möödumist ning kahe asteroidi — Steinsi ja Lutetia — lähedusest möödumist lülitati Rosetta 2011. aastal ligi kolmeks aastaks sügavasse „unerežiimi“. Euroopa kosmoseagentuuri närveerivate teadlaste suureks rõõmuks „ärkas“ aparaat 2014. aasta jaanuaris „talveunest“.

Komeedi 67P/Churyumov–Gerasimenko orbiidile peaks Rosetta jääma 2015. aasta lõpuni.