Raketisüsteem Buk - tapariistu jagab Moskva ainult sõpradele
Maa-õhk raketisüsteemide kasutamine Ukraina kriisis viitab üha selgemini sellele, et kas Moskva jagab kõige kaasaegsemat relvastust kohalike terroristidega või on siiski juba vägedega Ukrainas sees. Buk-raketisüsteem pole päris kindlasti selline relvastus, mida saaks suvalisest garaažist välja tagurdada.
Alates tootmise algusest on Buk-rakette järjekindlalt täiustatud ja edasi arendatud, ehk kui leitaks raketi tükke, võiks oletada juba ka generatsiooni, millesse ta kuulub. Buk-M1-2 ja Buk-M2 kannavad NATO tähistuses koodnime Grizzly, uusim versioon Buk-M3 on alles minemas tootmisse. Laevadele paigaldatav variant MNIIRE Altair (NATO nimega Gollum) peaks Venemaa laevastikule toimetatama juba käesoleval aastal.
Venemaa on alustanud oma vananeva Buk-arsenali kaasajastamist aastaks 2020, ehk ilmselgelt osa maha kantavast tipptasemel relvastusest on antud ka Ukrainas tegutsevate terroristide kätte, küsimus on vaid selles, kas Moskva on nendele andnud ka kontrolli sellise relvastuse üle. CNN-i küsitletud eksperdid ei pidanud igatahes usutavaks, et neid rakette käsutaks Ukrainas keegi peale Venemaa või Ukraina armee.
Teadaolevalt on Buk-rakette toimetatud ka Abhaasiasse, mullu purustas Iisrael aga õhulöögiga Buki osi vedanud konvoi, mis oli teel Süüriast Liibanoni Hizbullah juurde.