Paavst käskis, Napoleon käskis... Miks liiklus on eri riikides parema- või vasakukäeline?
Kuidas aga riigid üldse otsustavad, kummal pool teed tuleks sõita?
Paavst käskis!
Mõnede allikate andmeil sõidab umbes veerand maailma elanikkonnast vasemal pool (nagu Suurbritannias). See polegi väga üllatav, kuna omal ajal hõlmas Briti impeerium umbes veerandit maailmast.
Vasemal teepoolel liikumise tava sai alguse läänemaailma feodaalsetes ühiskondades nagu koloniaalajastu eelne Suurbritannia.
Aastal 1300 m.a.j. põlistas paavst Bonifacius VIII selle tava seadusena, mis nõudis, et Rooma suunduvad palverändurid püsiksid vasemal teepoolel.
Kuidas juhiiste vasakule poole sattus
Kõik sujus kenasti kuni mastaapse turupõhise põllumajanduse võidukäigu alguseni. 18. sajandil hakkasid USA ja Prantsusmaa põllumehed oma kaupa turule viima suurtes koormavankrites, mida vedas hulk hobuseid.
Kuna neil vankreil polnud reeglina kohta istumiseks, istusid ajajad tagumise vasakpoolse hobuse seljas — nii jäi parem käsi vabaks ja selles sai hoida piitsa voori juhtimiseks. Nii sündiski vasakpoolne juhiiste.
Liiklejad hakkasid seejärel iseenesest maantee paremat pool eelistama, kuna vastutulevast sõidukist oli ohutum mööduda, kui selle rattad olid näha.
1792. aastal kehtestati Pennsylvania osariigis seadusega paremakäeline liiklus. Peagi võeti samasugused seadused vastu ka ülejäänud USA osariikides.
Punastel aladel on "paremakäelised" juhid, sinistel mitte.
Napoleon käskis!
Kuna Napoleon oli vasakukäeline, nõudis ta, et kõik läheneksid talle paremalt poolt, et ta saaks oma mõõgakätt alati hoida enda ja teise inimese vahel.
Tegelikult oli paremale hoidmine juba Napoleoni-eelne komme, kuid just tema nõudis, et ta sõdurid sellest impeeriumi laiendamise käigus rangelt kinni peaksid. Nii saigi keisri sõna seaduseks.
Seetõttu sõidetakse paremal pool teed näiteks Šveitsis, Saksamaal, Itaalias, Poolas ja Hispaanias, mis kõik kuulusid omal ajal kas Napoleoni otsese valitsemise alla või tema kaudsesse mõjuvälja.
Inglismaa ja Prantsusmaa peegeldused
Niisiis hakkas paremakäeline liiklus juurduma kahel mandril, samal ajal kui vasemasuunaline liiklus jäi püsima Inglismaal, eriti pärast 1756. aastal vastu võetud määrust, mis kehtestas Londoni sillal vasemakäelise liikluse.
Ülejäänud töö tegid ära kultuurilised-poliitilised mõjud.
Ehkki see pole raudkindel reegel, kaldusid riigid Prantsusmaa ja USA mõjuväljas eelistama paremakäelist liiklust, Briti impeeriumis ja selle mõjualadel sõideti aga jätkuvalt vasakul teepoolel.
Näiteks suutis Briti suursaadik Jaapanis 1859. aastal veenda sealset valitsust otsustama vasakukäelise liikluse kasuks.
Jaapanlased ei pruugi sellise tõlgendusega siiski nõustuda ning võivad väita, et vasaku suuna valiku juures said määravaks hoopis samuraisõdalased ja nende eelistused.
Hitler käskis!
Automobiili leiutamine tähendas, et riikidel oli hea põhjus valida pool ja jääda sellele truuks, kuid mitte kõik ei teinud nii.
1938. aastaks oli esile kerkinud teine hea põhjus: Hitler sundis kõikide vallutatud riikide elanikke paremal teepoolel sõitma.
Mõnedes Austria-Ungari keisririigi piirkondades nagu Viinis, Ungaris ja Tšehhoslovakkias, kus ajalooliselt oli sõidetud vasemal teepoolel, oldi nüüd sunnitud sõitma paremal poolel.
Küsi naabritelt
Mitmed riigid võtsid liiklussuundade teemalisi otsuseid vastu veel 20. sajandi teisel poolel. Näiteks Rootsi otsustas paremasuunalise liikluse kasuks 1967. aastal sellepärast, et selleks ajaks oli suurem osa riike, kuhu Rootsi tärkava autotööstuse toodangut sisse osteti, paremasuunalise liiklusega.
Selleks ajaks oli olulisimaks teguriks, mis määras, kummal teepoolel riigis sõideti, see, kuidas olid oma liikluse korraldanud nende naaberriigid ja riigid, millega peeti kaubavahetust.
Mõnedes paikades, näiteks USA Neitsisaartel komplitseerib liiklusolukorda see, et vasemakäeliste autodega sõidetakse vasemal teepoolel. USA kontrolli all olevatest aladest on see küll ainus omataoline.
punased alad - juhid on alati olnud paremakäelised
oranž - on olnud ka vasakukäelised, nüüd on paremakäelised
tumesinine - on alati olnud vasakukäelised
lilla - on olnud paremakäelised, nüüd on vasakukäelised
roheline - riigis on kehtinud eri reeglid, nüüd on paremakäelised
helesinine - riigis on kehtinud eri reeglid, nüüd on vasakukäelised
