Ülevaade: kuidas kliimasoojenemine praegusel hetkel maailma muudab

Euroopa Liidu teadusuuringute ühiskeskus hoiatab, et kui kliimamuutuse ohjamiseks tulevikus enam midagi ette ei võeta ning globaalne temperatuur kasvab 3,5 kraadi võrra, kujuneb sellest johtuvate kahjude kulukuseks Euroopa Liidus vähemalt 190 miljardit eurot.

Kirjeldame siinkohal nelja olulist viisi, mil kliimamuutus juba praegu meie planeeti mõjutab.

Liustikud sulavad, sageli pöördumatult

Vee soojenemine polaarpiirkondades sulatab liustikke altpoolt, mis omakorda nõrgestab tervet mandrilava. Kogu Antarktikas on soojenemist täheldatud juba kuni 60 aasta vältel.

Kõige külmemate päevade keskmine temperatuur Antarktika poolsaarel on kerkinud 14 kraadi võrra, mis 2011. aastal läbi viidud uurimuse kohaselt on korrelatsioonis süsinikdioksiidi osakaalu kasvuga atmosfääris.

Rohttaimed ja puud puhkevad varem õide

Kasvuhooajad muutuvad kõikjal maailmas, eriti Maa keskmistel ja kõrgetel laiuskraadidel. See johtub osaliselt kevade varanemisest ja osaliselt sügise hilinemisest, väidab valitsustevaheline kliimamuutuste nõukogu IPCC.

Lehepungade avanemine ja õitsemine on Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis viimase 30–50 aasta jooksul toimunud üks kuni kolm päeva varem iga dekaadi kohta.

Loomade ja taimede levikualad muutuvad

Mida rohkem piirkond soojeneb, seda märkimisväärsemad on selles toimuvad muutused, nähtub ajakirjas Science ilmunud aruandest, mis keskendus liikidele Euroopas, Põhja-Ameerikas, Tšiilis ja Malaisias.

Armas karvane viiksjänes illustreerib seda nähtust ilmekalt. Ühe uurimuse käigus leidsid teadlased, et too mäestikulise eluviisiga näriline kolis minevikus mööda nõlvu ülespoole kiirusega umbes 13 meetrit kümnendis.

1990. aastate lõpust alates on loomakeste levilate ülempiir aga kerkinud suisa pöörasel kiirusel — 145 meetrit kümnendis.

Ehkki keskkonnatingimuste muutumine asualadel ja asualade kadumine kuulutab hukku nii paljudele loomadele kui ka taimedele neis piirkondades, on sellel otsesed kurvad tagajärjed meilegi.

Üheks peamiseks põhjuseks on seejuures nakkused. Loomad ja putukad levitavad nimelt mitmeid vastikuid haiguseid malaariast Dengue palaviku, katku ja trüpanosomiaasi ehk unitõveni.

Ka putukad võivad kolida uutele laiuskraadidele ja kerkida uutesse kõrgustesse, tuues endaga kaasa haiguseid nagu malaaria, mille puhanguid nois piirkondades kunagi varem esinenud pole.

Tossutage, kuni veel saate: USA valitsus on otsustanud elektrijaamu sundida nende süsihappegaasi-eritust järgmise 15 aasta jooksul tervelt kolmandiku võrra piirama.

Temperatuurid ongi juba varasemast kõrgemad ja atmosfäär sisaldab rohkem süsinikdioksiidi

NASA kogutud andmetest nähtub, et keskmine temperatuur Maal on 20. sajandil kerkinud umbes ühe kraadi.

Ehkki taoline muutus võib tunduda väike, on hüpe siiski röögatu võrreldes looduslike temperatuurikõikumistega, mida teadlased on mõõtnud puude aastaringide, jäätuumade ja korallrahude uurimise teel.

Süsinikdioksiidi osakaal atmosfääris aga kasvab — kiiremini, kui looduslikest muutustest oodata võiks.

Sarnaselt enamiku kliimauuringu-põhiste raportitega prognoosib ameeriklaste koostatud aruanne "Risky Business" ("Riskantne äri") muutuseid, mida eeldatakse aastaks 2100.

See, kui hulluks olukord tegelikult kujuneb, sõltub sellest, kui palju rohkem kasvuhoonegaase me veel atmosfääri paiskame, mistõttu prognoosid varieeruvad.

Ehkki poliitikakujundajatele võib too aastaarv tunduda kauge tulevikuna, rõhutatakse aruandes, et kliimamõjud on ebatavalised selle poolest, et tulevikus ilmnevad ohud sõltuvad otseselt praegu tehtavatest otsustest.

Taoliste otsuste kujundamisel võiks seega olla abi ka praeguste riskide ja muutuste vaagimisest.