See juhtus siis, kui Juri Brežnev oli 1960. aastatel koos Nõukogude kaubandusdelegatsiooniga paigutatud Stockholmi Lidingö saarele. Juhtumist kirjutab Säpo endine vastuluurešeff Olof Frånstedt oma raamatu „Spionjägaren“ („Spioonikütt“) värskes teises osas, vahendab ajaleht Svenska Dagbladet.

Vene spioonid kasutasid vastase lõksu meelitamiseks tihti alkoholi ja seksi ning rootslased tahtsid neile nende oma rohtu maitsta anda.

Mõned Säpo agendid tavatsesid läbi käia diplomaatidega ja võisid nii sattuda „pidžaamapidudele“. Tekkis idee korraldada ise selliseid seksuaalselt laetud pidusid.

Lõksu kavatseti meelitada aastatel 1964-1982 Nõukogude Liitu valitsenud Leonid Brežnevi poeg Juri ja kaks tema kaasmaalast.

Frånstedt, kes töötas Säpo vastuluurejuhina aastatel 1966-1978, oli selles „äris“ siiski algaja ning küsis seetõttu abi Briti välisluureteenistuselt MI6, kust pakuti lõksu söödaks „Ann“. „Ta pole kunagi ebaõnnestunud,“ kinnitas Frånstedti kontakt MI6-s „Peter“.

Korter Stockholmi Östermalmi linnaosas Valhallavägenil varustati mikrofonide ja kaameratega. Venelaste seksifilme oleks siis kasutatud suveavaldamisvahenditena.

Äkki kadusid aga Juri Brežnev ja kaks ülejäänud venelast Rootsist.

Aastaid hiljem saadi sellele seletus: Säpo töötaja Stig Bergling, kes mõisteti 1979. aastal süüdi Nõukogude Liidu heaks spioneerimises, oli mõistnud, et midagi on kolme venelase vastu plaanis ja saatis hoiatuse.

„Voodi Valhallavägenil jäi niisiis kahjuks kasutamata,“ nentis Frånstedt.