Tüli tekkis sellest, et ühe hiinlastest abielupaari kaheaastane tütar tundis pakilist vajadust, ja pissis Hongkongis tänavale. Loomulikult jäi asi videosse, ja see tekitas paraja raevuhoo nii Hongkongi kui ka Mandri-Hiina suhtlusvõrgustikes. Üks kohalik ametnik olevat nimelt tormanud lapsega paari juurde ja teatanud, et kutsus politsei.

Vanemad omakorda ei saanud aru, mis selles halba oli: "Kas teil ei ole siis lapsi? Kas teie lapsed siis ei pea pissima?" Ja lähima avaliku käimla asukohta nad ei olevat teadnud. Mõned möödakäijad olid ka vanemaid kaitsma asunud, kuni politsei tuli ja vanemad (ilmselt siiski koos lapsega) jaoskonda viis, et neid hiljem süüdistust esitamata vabaks lasta. Ema jäi küll esialgu veel kahtluse alla.

Hongkongi avaliku korra määrustik ütleb, et ükski isik, kelle hoole alla on jäetud alla 12-aastane laps, ei tohi lubada, ilma veenva põhjuseta sellel lapsel oma loomulikke vajadusi avalikus kohas rahuldada.

Totalitaarse riigina on Hiinas küll läbi aastate olnud kombeks kõikvõimalike sallimatus- ja boikotikampaaniate korraldamine. Viimati tabas selline teatavasti Jaapani autotootjaid, nüüd siis suundub ühiskondlik raev riigis Hiina enda võimu all oleva Hongkongi pihta. Kuulutatakse lausa sõda "Hongkongi tsivilisatsioonile". Ja siis toodi veel riigimeedias välja akadeemikud, kes süüdistasid, et hongkonglased suhtuvat eelarvamustega mandri-Hiina turistidesse.

Hongkongis, vastupidi,  kutsuti üles postitama videoid ja pilte veel, kus alaealised (või vanemadki), nähtavasti ennekõike turistid, avalikus kohas urineerivad. Ja nii on tavalisest avaliku korra rikkumisest saanud konflikt ka Hongkongi ja Hiina võimude vahel.

Paistab, et probleem on Hongkongis tõsine, kuigi ega ka Mandri-Hiina linnades reeglid palju pehmemad ei ole: