Pool sajandit otsiti, nüüd teada – kes prääksub Lõuna-Jäämeres?
Nüüd on uurijad siiski veendunud, et "pardilikku" häält teevad antarktika kääbusvaalad (ld Balaenoptera bonaerensis), avaldab Business Standard.
Ainulaadset rütmilist heli, mida on Lõuna-Jäämeres salvestatud mitukümmend aastat ja mida teadlased nimetavad "bio-pardiks" (ingl bio-duck), kirjeldasid esimesena allveelaevades töötanud meresõitjad 1960. aastatel.
"Me ei tea antarktika kääbusvaaladest just palju, kuid nüüd on meil passiivse akustilise seiretehnika abil võimalik seda muuta, eriti Antarktika ja Lõuna-Jäämere kaugemates piirkondades," selgitas USA riikliku ookeani- ja atmosfääriameti NOAA Massachusettsis tegutseva kirdepiirkonna kalastusalade teadusliku uurimise keskuse NEFSC esindaja Denise Risch.
Enamasti on "bio-pardi" häält kuulda lõunapoolkera talve ajal Lõuna-Jäämeres ja Austraalia lääneranniku lähistel.
Akustilisi andureid, mis lisaks helidele registreerivad ka veetemperatuuri ja keskkonnarõhku, kinnitasid jäiga kerega täispuhutava aluse pardal töötavad teadlased vaalade kehadele käsitsi süsinikkiust ritvade abiga.
Päevasel ajal uuriti aluse pardalt nähtavuse piires vaalade käitumist ja karja koosseisu.
"Sel ajal, kui me helisid salvestasime, ei täheldanud me piirkonnas ühegi muu mereimetajate liigi esindajaid, mis lisab kaalu oletusele, et helisid tekitasid kas konkreetselt akustiliste anduritega varustatud vaalad või nende läheduses viibivad teised antarktika kääbusvaalad," märkis Risch.
"Bio-pardi" hääle allika kindlakstegemine võimaldab tulevikus uurida antarktika kääbusvaalade liikumist ka muudel aastaaegadel ja teistes piirkondades, avaldasid ajakirjas Biology Letters avaldatud uurimuse autorid lootust.
