„Üsna vahetult pärast NSVLi kokkukukkumist nii paljude endiste nõukogude mõjusfääris olnud riikide NATO-ga liitmine oli viga. Baltimaade, Poola, Tšehhoslovakkia ja Ungari vastuvõtmine oli õige asi, kuid pärast seda oleks pidanud laienemisprotsess aeglustuma,“ kirjutab Gates oma mälestusteraamatus.

Varasem Interfaxist pärit tsitaat, mis omistas Gates'ile väite, et Baltimaade NATO-sse vastu võtmine oli viga, osutus algallikast järele kontrollides valeks. Vabandame!

„See protsess oleks pidanud toimuma aeglasemalt. Ameerika kokkulepe Rumeenia ja Bulgaaria valitsustega sõdurite roteerimisest läbi nende baaside oli tarbetu provokatsioon,“ märkis Gates raamatus, millest väljavõtteid andis edasi Ameerika Hääl.

Samuti leiab Gates, et katse kutsuda NATO-sse Gruusia ja Ukraina oli liialdus.

„Vene impeeriumi juured on pärit Kiievist, nii et see oli kolossaalne provokatsioon,“ kirjutab Gates. „Kas eurooplased, rääkimata juba ameeriklastest, olid valmis saatma oma poegi ja tütreid Gruusiat või Ukrainat kaitsma? Vaevalt. Nii et NATO laienemine ei olnud mitte hoolikalt läbi mõeldud sõjaline vajadus, vaid poliitiline akt, mis õõnestas alliansi eesmärke ning ignoreeris vastutustundetult seda, mida venelased pidasid eluliselt tähtsateks rahvuslikeks huvideks.“