Nood armsad, ent kohutava hävituspotentsiaaliga loomakesed kasutavad elektriliine isiklike õhuteedena.

Elektriliinid asuvad kõrgel, on mugavad ning pakuvad ohutut võimalust sõiduteid ületada ning toitvate viljadega puude lähedusse ja hoonete katustele pääseda.

See poleks iseenesest probleem, kui oravate kehad poleks piisavalt pikad, et küündida üle kaablite, trafodetailide ja elektrivõrgu muude kergesti lühistatavate komponentide vaheliste tühemike.

Ideaalis peaks elektrilöök närilise laiba elektritehnika küljest eemale paiskama, nii et normaalne vool saab taastuda.

Tihtilugu takerdub õnnetu loomakese surnukeha aga tehnikasse ning moodustab katkematu lühise, mis kõrvetab läbi automaatkorgid ja muu lähedalasuva elektriaparatuuri.

Probleem oravatega on nii tõsine, et paljud võrguhooldus-ettevõtted on hakanud paigaldama oravapeletusseadmeid — pöörlevaid plaate, tundlikumaid detaile ja trafosid katvaid muhve ning isegi kiskjate uriini, mille hais oravaid elektripostidest ja alajaamadest eemale peletab.