Yellowstone'i suur kanjon on jälg samanimelisest (supervulkaani purske järel tekkinud) kaldeerast, kui kohalik supervulkaan oletatavasti 640 000 aastat tagasi viimati laavast  tühjaks voolas. Vulkaanilise aktiivsuse kindlaimad märgid on näiteks kuumaveegeisrid rahvuspargi territooriumil (kuulsaim neist nn Vana Truu ehk Old Faithful)  ja sagedased nõrgad maavärinad, magnituudiga oktoobris 0,7 kuni 2,8. Utah' ülikool jälgib neid pidevalt, kuigi pole küll näha, et tegemist oleks millegi ebatavalise või hoogustuvaga.

Väide, et Yellowstone'i kaldeera ehk supervulkaani all olev magmakamber kerkib kolm tolli ehk 7,62 sentimeetrit aastas, pärineb aastast 2007 ja on tänaseks vananenud info. Teadusmeedia räägib palju uuematele faktidele tuginedes, et see kerkimine on peatumas, nn alternatiivmeedia monteerib kokku aga infokilde siit-sealt ja külvab paanikat, nagu üks maailma hirmsaim  vulkaan oleks jälle maapinnast üles kerkimas.

Mõnes kohas on maapind küll kerkinud, aga  magma asub ikka kümne kilomeetri sügavusel ja pole mingeid märke, et laava võiks kuskilt maapinnani jõuda.

Utah ülikool teatas 2007. aastal, et magmakamber on kerkinud ülespoole 7,6 sentimeetrit aastas aastail 2004-2007. Järgnenud aastatel (2007-2010) aga kerkimine vähenes, ühe sentimeetrini aastas. 1985-1997 oli magmakamber hoopis vajunud võrreldavas tempos allapoole ja kuna jutt on ikka sügavustest kümme ja enam kilomeetrit maa all, siis teadlased on päris kindlad, et maapinnani isegi sellise kerkimisega magma ei jõua.

Kümme tuhat aastat võib olla täiesti rahulik - uut supervulkaani Yellowstone'is purskamas ei ole, kui ta üldse on moodustumas.

Magmakambrid kaldeerades nagu Yellowstone, California Long Valley või Itaalia Campi Flegrei on alati ilmutanud mõningast liikuvust üles-alla, aga kuskil pole see näidanud, et oht uueks purskeks võiks tõsine olla. Ka eile Delfi veergudele pääsenud teade, nagu supervulkaan Yellowstone'i all oleks elavnemas, ei pärine teaduslikest allikatest.

Tänavu on küll teadlased väitnud, et senised arvestused magmakambri suuruse kohta seal on olnud liiga tagasihoidlikud, sest kümne kilomeetri sügavusel pulbitsev magma ulatub poole võrra suuremasse ruumi, kui seni arvestatud. Samas ta surve hajub ka suuremale territooriumile, ning nagu mullu ilmnes, pole see vulkaan ise sugugi nii super, kui mõned hüpoteesid on väitnud. 

Huckleberry Ridge purse, 2,1 miljonit aastat tagasi polnud nimelt üks hiigelpurse, vaid hajus mitmeks purskeks 6000-aastase vahega, esmalt voolas välja 2200 kuupkilomeetri, seejärel 290 kuupkilomeetrit laavat.

Mesa Fallsi purse 1,3 miljonit aastat tagasi tõi maapinnale seniste arvestuste kohaselt 280 ja Lava Creeki purse 640 000 aastat tagasi tuhat kuupkilomeetrit laavat. Üks väiksem purse 174 000 aastat tagasi moodustas tänase West Thumbi järve, ja seni viimane laavavool pääses maapinnale 70 000 aastat tagasi. Auruplahvatus 13 800 aastat tagasi tekitas lisaks omaette kraatri. Kindlat rütmi siit välja tuua on võimatu.

Kuna teadlastel pole võimalik nii sügaval (kümme kilomeetrit kõva maakoore all) toimuvaid asju mõõta, tuginetakse peamiselt maapinna satelliitmõõtmistele, seismomeetrite analüüsile ja ennekõike arvutisimulatsioonidele. Ja uued andmed võivad seniseid teooriaid väga ruttu ümber lükata.

Igatahes purskama see tänaseks veel tekkimata vulkaan niipea ei hakka.