Ookeane kütab kuumemaks kliimamuutus, nad muutuvad süsihappagaasi sidudes vähem leeliselisteks ning kannatavad liigkalastamise ja saastamise all, vahendab BBC News.

Raportis hoiatatakse, et suur probleem on ookeanidesse voolavate väetiste tekitatud surnud tsoonid.

Öeldakse, et tingimused on küpsed selliseks massiliseks väljasuremiseks, mis on tabanud ookeane ka minevikus.

„Me oleme võtnud ookeani iseenesest mõistetavana. See on kaitsnud meid kiireneva kliimamuutuse kõige hullemate mõjude eest, sidudes atmosfäärist üleliigset CO2,“ öeldakse raportis. „Kui maismaa temperatuuri tõusus võib olla paus, siis ookean soojeneb sellest hoolimata jätkuvalt. Avalikkus ja poliitikud enamasti ei märka – või otsustavad ignoreerida – olukorra tõsidust.“

Raportis öeldakse, et ookeane varitsevate ohtude kokteil on kangem kui üksikud probleemid eraldivõetuna.

Näiteks korallrifid kannatavad kõrgemate temperatuuride ja vee happelisemaks muutumise mõjude all ning neid nõrgendavad samal ajal ka halvad kalastamismeetodid, saaste, setetega ummistumine ja mürgiste vetikate vohamine.

IPSO kutsub maailma valitsusi üles peatama CO2 kontsentratsiooni õhus kasv 450 miljondikosa juures. Kui kontsentratsioon on suurem, põhjustab see sajandi teises pooles tohutu vee happelisuse suurenemise, kui CO2 merre absorbeerub.

Kutsutakse üles ka palju hoolikamale kalavarude haldamisele ning prioriteetide nimekirja koostamisele tähtsamate kemikaalirühmade vastu võitlemiseks, mis teevad kõige rohkem kahju.

IPSO tahab, et valitsused sõlmiksid uue kokkuleppe kestliku kalastamise kohta ookeanidel, mida hakkaks kontrollima uus ülemaailmne ulgumere õiguskaitseagentuur.

Projekti koordinaator professor Alex Rogers Oxfordi ülikoolist on palutud nõu andma ka ÜRO ookeanide seisundi hindamise programmi juurde, kuid ta ütles BBC Newsile IPSO algatuse kohta, et on tähtis, et oleks midagi täiesti sõltumatut riikide mõjudest, et öelda asju, mida oma ala eksperdid peavad tõeliselt vajalikuks öelda.

Rogers ütles, et viimase paari aastaga on hakatud rohkem muret tundma tänu uurimustele, mis näitavad, et väljasuremised minevikus on olnud seotud soojenevate merede, happelisuse suurenemise ja madala hapnikutasemega. Kõik need faktorid on tänapäeval tõusuteel.