Kaks aastat hiljem: Fukushima tuumajaama lekkeid ei ole viitsitud siiani sulgeda
11. märts 2011: tsunami pühkis minema Jaapanis Fukushima I tuumajaama generaatorid, põhjustades voolukatkestuse, reaktorite ülekuumenemise ja plahvatused, mis tõid lageda taeva kätte ka reservhoidlates katte all olnud radioaktiivsed kütusevardad.
Poolteist aastat hiljem saabunud avastus, et radioaktiivse vee leket pole siiani sulgeda suudetud, ei ole küll selline uudis, mis võiks tuumaenergia populaarsust tõsta.
Kõige nähtavamad lekkekohad küll suleti, aga ilmneb, et pooleteist aastaga pole Jaapani võimud kõiki lekkekohti isegi tõsiselt kontrollida viitsinud. Jaapani tuumajärelvalveametnikud olid sunnitud sel nädalal kõrgendama Fukushima tuumareaktorite ohutaset astmeni kolm ehk "tõsise intsidendini." Radioaktiivset jahutusvett lekib tuumajaamast endiselt.
"Me ei tea täpselt, milline olukord on, kui palju on lekkinud, kui radioaktiivne see oli, või kuhu ta oli minemas," kõlab Jaapani tuumajärelvalveametkonna juhi Shunichi Tanaka avaldus pigem piinliku eneseõigustusena.
Tuumajaama omaniku TEPCO teavitus katastroofi kohta oli algusest peale puudulik, aga Jaapani võimud, kes on ka ise vastutavad sealsete turvanõuete eiramise eest, ei ole ka ilmutanud piisavalt tahtmist ise sündmustesse sekkuda.
Ilmneb, et TEPCO korraldatud igapäevased patrullid tuumajaama ümber on meenutanud vaid jalutuskäike, mitte probleemidele lahenduste otsimist, kirjutab Spiegel. Seda, et jahutusvee hoidlasse on tekkinud mõrad, ei näinud keegi. Jahutusvett pumbati küll juurde, aga see segunes radioaktiivse veega ja voolas seejärel otse merre. Alles eelmisel nädalal hakati lekkekohti tõsisemalt otsima.
Ühes lekkekohas nüüd avastatud kiirgustase, 100 millisiivertit tunnis tähendaks seda, et inimene saaks juba tunniga kätte viiekordse kiiritusdoosi, mis tuumajaama töötajaile terve aastaga lubatud. Tagatipuks pole TEPCO isegi nõus näitama, milline veemahutitest täpsemini lekib.
