Snowden (29) lahkus ühest Hongkongi hotellist pärast seda, kui ta pühapäeval Briti ajalehele Guardian oma isiku avalikustas.

Mehest sai hetkega läbipaistvuse propageerijate ja isikuvabaduste pooldajate kangelane, kui ta lekitas ajakirjandusse, et USA-s kuulatakse salaja pealt miljoneid telefonikõnesid ning sealsed eriteenistused käivitasid 2007. aastal ülisalajase programmi PRISM, mis tagab neile juurdepääsu üheksa suure IT-firma serverite andmetele, vahendas AFP BNS-i vahendusel.

Signaalid Ühendriikide võimudelt viitavad sellele, et Washington on käivitanud ulatusliku inimjahi Snowdeni tabamiseks.

Demokraadist senaator, luurekomiteed juhtiv Dianne Feinstein kinnitas, et USA võimud otsivad Snowdenit taga. "Kõik asutused teevad oma tööd...agressiivselt," lausus Feinstein USA meediale, kirjeldades Snowdeni tegu reetmisena.

Väljaandmislepe Hongkongiga endiselt jõus

USA ja Hongkong sõlmisid 1996. aastal väljaandmisleppe. Aasta hiljem loovutas Suurbritannia Hongkongi Hiinale. Peking võib aga väljaandmist tõkestada, kui see peaks olema Hiina "kaitse-, välispoliitika või avalikkuse huvides".

"Väljaandmislepe Hongkongiga on endiselt jõus, me oleme seda aastate jooksul aktiivselt rakendanud," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Jen Psaki.

Florida demokraadist senaatori Bill Nelsoni sõnul tuleks Snowdeni üle kohut mõista riigireetmise paragrahvi alusel. "Ta reetis oma riigi, lekitades salajast informatsiooni," lausus ta.

Ühendriikide riikliku luureteenistuse juht James Clapper kutsus varem algatama kriminaaluurimise seoses leketega, öeldes, et paljastused tekitasid tohutut kahju USA luurevõimekusele.

Snowden töötas neli aastat NSA-s erinevate tarnijate nagu Dell ja Booz Allen Hamilton töövõtjana. "Minu ainsaks motiiviks on informeerida avalikkust sellest, mida tehakse nende nimel ja mida tehakse nende vastu," ütles Snowden.

Kui kolmapäeval teatas Guardian, et Ühendriikides kuulatakse salaja pealt miljoneid telefonikõnesid, siis neljapäeval kirjutas Washington Post, et USA eriteenistused käivitasid 2007. aastal ülisalajase programmi PRISM, mis tagab neile ligipääsu üheksa suure IT-firma serverite andmetele. Kindlalt on lehe väitel agente oma serveritesse lubanud Apple, Facebook, Google ja Microsoft ja tõenäoliselt ka Yahoo, AOL, Paltalk, Skype ja Youtube.