1970. ja 1980. aastatel vallandus Lähis-Idas tõeline võidurelvastumine - keemia- ja bioloogilisi relvi üritasid üksteise võidu välja töötada Iisrael, Süüria, Iraak, Iraan, Pakistan, Egiptus, Liibüa, keemiarelvi ka Sudaan, tuumarelvade väljatöötamisega said valmis Iisrael ja kaugemal India ning Pakistan, samas kui Iisraeli õhulöökidega purustati tuumarelvaprogrammid Iraagis ja oletatavalt ka Süürias. Iraan veel tuumarelvi ei oma.

Keemiarelvi on tuvastatult kasutatud 1981-1988 Iraagi-Iraani sõjas, 1988 Iraagi Kurdistani aladel, võimalik, et ka mujal. USA ja Iisraeli teated võimalikest keemiarelva kasutamisjuhtudest Süüria kodusõjas on oluliselt tõsisemad, kui väited Iraagi massihävitusrelvaohust 2003. aastal.

USA oli juba 1995. aastal otseallikast kuulnud, et Iraak oli oma keemiarelvad Lahesõja lõpus 1991. aastal hävitanud, kuid Saddam Husseini väimeest ei tahetud siis uskuda. Süürial pole aga siiani olnud mingit vajadust oma keemiarelvavarusid kahandada, sõda Iisraeliga on pidevalt olnud silme ees, nüüd leiti nähtavasti võimalus neid relvi praktikas kasutada - sõjas oma kodanike vastu. Aga kui, siis esialgu veel väga tagasihoidlikus mahus.

Üks teateid keemiarelvade kasutamisest Süürias puudutas kohta nimega Baba Amr (Homsi linnosa), teine teade kohta nimega al-Zabadani. Haiglakaadrid näitavad haavatutel ennekõike hingamisprobleeme.

Baba Amri lahingud:
Al-Zabadani pommitamine:

2007. aastal teatati Süürias intsidendist, mis väidetavalt tekkis sinepigaasi ebaõnnestunud paigutamisest Scud-raketi lõhkepeasse. Hukkus vähemalt 15 inimest. Võimud muidugi mätsisid kõik kinni. Eelmisel aastal pidas aga Süüria välisministeerium vajalikuks välisriike just keemiarelvadega ähvardada.

Tagatipuks pidas ka Venemaa välisminister Sergei Lavrov vajalikuks kinnitada, et keemiarelvad on Süüria valitsuse täieliku kontrolli all. Mõned vihjed kinnitavad lausa, et Süüria keemiarelvi hoitakse Venemaa kaitse all, vähemalt oli Moskva tõsiselt nõu andmas, kuhu neid relvi ladustada. Ja kui selle peale Süüria ja Venemaa koos süüdistavad Vaba Süüria Armeed keemiarelvade kasutamises, on tegemist pigem demagoogiaga.

Süüria arsenalis on keemiarelvadest sariin, tabuun, VX ja sinepigaas,
lisaks veel nõrgemaid mürke. Nende tootmise või ladustamisega on
tegeldud al-Safira ja Hama SCUD-ibaasides, ning Aleppo,
Hama, Homsi ja Latakia keemiarelvakeskustes . On oletatud, et riik
suudab toota keemiarelvi mõnisada tonni aastas. Mullu nähti ka
keemiarelvade liigutamist Aleppo lähistel.

SCUD-irünnak Aleppole:

Süüria on lisaks välja töötanud bioloogilisi relvi Cerini uurimiskeskuses, aga nende kasutamisest pole teateid. Venemaa on aidanud süürlasi ka siberi katku paigaldamisel raketi lõhkepeadesse. 2007. aastal pommitas Iisrael puruks objekti nimega Dair Alzour Süürias, mille hilisemal uurimisel leidsid IAEA eksperdid töödeldud uraani jälgi - purustatud hoone oli mingisugune reaktor, aga kas sellega koos hävitati ka Süüria 1979. aastast käimas olnud tuumatrelvaprogramm, pole veel kindel.

Süüria keemiarelvaprogrammi täpne algus pole teada, igatahes alates 1966. aastast oli riik tihedas koostöös NSV Liidu eriteenistustega, KGB aitas välja koolitada Süürias ka palestiinlastest terroriste, Süüria armee relvastati nõukogude tankide, sõjalennukite, kalašnikovidega. Ja muidugi SCUD-rakettidega. 1967. aasta sõjast alates tõmmati külma sõja rindejoon lõplikult paika ka Süüria-Iisraeli piirile.

Ja kui mõni veendunud USA-vastane nüüd USA-d "keemiarelvapettuses" süüdistab, ei ole see veel mingi tõend, et Süüria ei ole neid relvi kasutanud.