Kepler 62f on üks kahest „super-Maast“, mis avastati tähe Kepler 62 elu võimaldavas tsoonis, mis tähendab, et planeet ei ole tähele nii lähedal, et vedel vesi planeedilt aurustuks, ega ka liiga kaugel, nii et see oleks külmunud. Planeedisüsteemi teine super-Maa, Kepler 62e, on Maast 1,61 korda suurem ning saab umbes 20 protsenti rohkem radiatsiooni ja soojust kui Kepler 62f, teatab Red Orbit.

„Nii väikesed planeedid, mida me seni avastanud oleme, on olnud oma tähtedele väga lähedal ja kaugelt liiga kuumad, et seal oleks võimalik elu,“ ütles Washingtoni ülikooli astronoomiaprofessor Eric Agol, kes on avastatud planeedi kohta avaldatud artikli kaasautor. „See on esimene, mille Kepler on leidnud elu toetavas tsoonis, mis on nii väike. Kepler 62f on mõõtmetelt väikseim ja kõige lubavama kaugusega oma tähest, mis nende kriteeriumide järgi muudab ta kõige sarnasemaks eksoplaneediks Maale, mille Kepler leidnud on.“

Agoli sõnul on Kepler 62f-i ja 62e mõõtmed küll teada, kuid nende mass ja tihedus mitte.

„Võttes arvesse suurust, on meie parim oletus, et see koosneb kivimitest ning tal on mingi atmosfäär, kuid mitte tihe gaasiline ümbris nagu Neptuunil,“ ütles Agol.

Kuigi mõlemad super-Maad, mis tiirlevad ümber Kepler 62 on liiga väikesed, et nende masse saaks mõõta, usuvad astronoomid, et nad koosnevad kivimitest ja veest.

„Kepler 62e-l on ilmselt väga pilvine taevas ning ta on soe ja niiske kuni polaarregioonideni. Kepler 62f on ilmselt jahedam, kuid siiski potentsiaalselt elusõbralik,“ ütles Harvardi astronoom ja artikli kaasautor Dimitar Sasselov. „Hea uudis on see, et need kaks näitavad selgelt eristatavaid erinevaid värve ning muudavad meie elu märkide otsingud sellistel planeetidel lähitulevikus lihtsamaks.“

Juhtiv autor Lisa Kaltenegger Max Plancki astronoomiainstituudist arvab, et neil planeetidel võib olla elu.

„Seal võib olla elu, aga kas see võiks olla tehnoloogial põhinev nagu meie oma? Elu oleks nendes maailmades vee all, kus pole kerge kasutada metalle, elektrit ega tuld metallurgia tarvis. Sellest hoolimata oleksid need maailmad kaunid sinised planeedid, mis tiirlevad ümber oranži tähe ning võibolla üllataks meid elu leidlikkus tehnoloogilise faasini jõudmisel,“ ütles Kaltenegger.

Astronoomid usuvad, et potentsiaalselt elu toetavate planeetide arv on palju suurem kui varem arvati. Pennsylvania osariigi teadlaste hinnangul leiaksime me kümmet lähimat väikest tähte uurides ilmselt neli potentsiaalselt elu toetavat planeeti.