Mis vahe on meteooril, meteoorkehal ja meteoriidil?
Meteoor (rahvakeeles "langev täht") on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm. nähtuste kompleks. Kui ta täielikult ära ei põle, siis Maale jõudnud tükke nimetatakse meteoriitideks.
Kui meteoorkeha satub Maa atmosfääri, siis ta kuumeneb hõõrdumise tulemusena ja süttib. Meteoorkeha põlemine kulgeb tihti plahvatuslikult, kuid reegliks seda pidada ei ole õige, sest meteoorkehad on koostiselt ja siseehituselt väga erinevad. Põhimõtteliselt võib meteoorkeha Maale jõuda ka nii, et ta ei süttigi.
Meteoori tekkimiseks on vaja atmosfääri. Nendel taevakehadel, kus atmosfäär praktiliselt puudub, näiteks Kuu peal, meteoore ei esine. Maale langeb iga päev kümmekond tonni meteoorset ainet.
Kokkuvõte erinevatest meteooridest:
Meteoori põhjustava meteoorkeha massi võib hinnata jälje heleduse järgi. Tavaliselt on selle mass vaid mõni milligramm või veelgi väiksem, meteoorkeha suurus ulatub tavaliselt liivatera suurusest kuni piljardikuuli suuruseni. Suurimate maapinnale jõudnud meteoorkehade läbimõõt on ulatunud kilomeetritesse, aga siis on olnud tegemist asteroidide või komeetidega.
Meteoorkeha kiirus on suur, jäädes Päikesesüsteemist pärit meteooridel vahemikku 11...74 km/s. Üksikud väljastpoolt Päikesesüsteemi pärit meteoorid on suurema liikumiskiirusega.
Meteoorivool
Tuntakse umbes kolmkümmet meteoorivoolu, mis tekivad, kui Maa läbib lagunenud komeedi tuuma või saba. Meteoorivoolu nimetatakse ka tähesajuks. Voolu ajal võib tunnis näha 100 – 100 000 meteoori. Voolu aktiivsust mõõdetakse ühes tunnis loendatud meteooride arvu järgi. Aktiivsus on eri aastatel erinev. Kõik ühte meteoorivoolu kuuluvad meteoorid näivad perspektiivinähtuse tõttu lähtuvat taevasfääri ühest punktist, mida nimetatakse selle voolu radiandiks. Meteoorivoolu nimetus tuleb selle tähtkuju ladinakeelsest nimetusest, kus asub radiant.
Meteoriit
Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) maapinnani jõudnud jääk. Koostiselt jaotatakse meteoriidid raudmeteoriidideks (34%), kivimeteoriitideks (62%) ja segameteoriitideks (4%).
- raudmeteoriidid ehk sideriidid sisaldavad rauda ja 5-30% niklit.
- kivimeteoriitide ehk aeroliidide põhimassi moodustavad silikaatsed mineraalid oliviin ja pürokseen, ka sisaldavad nad sageli algse kosmilise aine tombukesi kondreid.
- segameteoriidid ehk pallasiidid on kivi-raudmeteoriidid.
Meteoriitidest on leitud Maal tundmatuid mineraale - šreibersiiti ja olhamiiti. Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan, aga vähesel määral nad sisaldavad ka niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi, teisi elemente on väga vähe.
