1990. aastate lõpul tellis Iraagi liider Saddam Hussein (pildil) ühelt kalligraafilt koopia koraanist, mis pidi olema tindi asemel kirja pandud türanni enda verega, vahendab Oddity Central.

Väidetavalt loovutas Saddam projekti heaks 27 liitrit verd kahe aasta vältel, mis raamatu valmimiseks kulus. Üllitis on jätkuvalt alles ning keegi ei tea õieti, mida sellega peale hakata.

Verist kirjakunsti-taiest hoitakse Bagdadis kindlalt luku ja riivi taga. Ebatavaline raamat on ühekorraga nii püha kui ka rüve, mistõttu ametivõimud ei oska võtta ühest seisukohta küsimuses, kuidas seda kohelda.

Islamiõpetlased murravad pead, kas õigem oleks raamat hävitada või tuleks seda säilitada meeldetuletusena diktaatori jõhkrusest.

Arvestades islamikultuuris kehtivaid tabusid inimese kehavedelike suhtes, oli Saddam ise tõenäoliselt väga hästi teadlik vastuoludest, mida tema projekt külvama pidi, kuid otsustas neile mitte tähelepanu pöörata.

Saddami kavatsused olid selged — ta oli öelnud, et raamat on tema lugupidamisavaldus Allahile selle eest, et ta poeg salamõrvakatse üle elas.

Delaware'i ülikooli restaureerimiskunsti professor Bruno Pouliot märkis, et verd on maalimiseks sageli kasutatud.

"Härja veri on tegelikult üks värvi vanemaid vorme ja seejuures väga stabiilne vorm," selgitas ta.

Kogu loo teeb vastuokslikuks lihtsalt asjaolu, et ürik kannab just inimese verd. Nagu ütles teine Delaware'i ülikooli professor Vicki Kassman: "Inimeste säilmeid hõlmavate esemetega on lugu alati vastuoluline. Seejuures on oluline roll sümbolismil — sellel, keda objekt tähistab, ja arusaamal, et tolle isiku hing elab esemes edasi."

Inimvere plekke on ääretult keeruline eemaldada; kuivades moodustub verest tahke kile. Säilitamine pole probleemiks; piisab sellest, kui järgida tavaliste raamatute pikaajalise arhiveerimise reegleid.

Samuti ei kujuta pärast kuivamist endast riski inimveres leidunud haigustekitajad.

Projekti raames loovutas Saddam kahe aasta vältel rohkem verd kui keskmine doonor terve eluaja jooksul. Eksperdid leiavad, et kui väide pühakirjutamiseks kasutatud verekoguse kohta tõele vastab, pidi ränk loovutustempo diktaatoril põhjustama verekaotusjärgse aneemia ehk kehvveresuse.