FOTOD: NASA kulgur leidis Marsi pinnalt iidse voolusängi
Teadlased uurivad nüüd segakivimikihis asuvate kivide pilte. Kivide suurus ja kuju annab vihjeid kunagise oja voolu kiiruse ja selle pikkuse kohta, teatab NASA.
„Selle kantud kruusatükkide suuruse järgi võime me pakkuda, et vesi voolas kiirusega umbes meeter sekundis ja selle sügavus oli umbes pahkluust kuni puusani,“ ütles Curiosity projekti teaduslik uurija William Dietrich Berkeleys asuvast California ülikoolist. „Marsi kanalitest on kirjutatud palju teadustöid ja on palju hüpoteese selle kohta, mis nendes voolas. See on esimene kord, kui me näeme Marsil päriselt vee kantud kruusa. See on üleminek spekulatsioonidelt jõepõhja materjali suuruse kohta selle otsesele vaatlemisele.“
Leiukoht asub Gale'i kraatri põhjaserva ja kraatris asuva mäe Mount Sharpi jalami vahel. Varasemad orbiidilt tehtud pildid sellest Marsi regioonist võimaldavad kruusatükke sisaldava segakivimi lisatõlgendusi. Pildid näitavad värsketest leidudest ülesmäge kraatri servalt alla uhutud materjali uhtekuhikut, mida läbivad paljud arvatavad kanalid.
Mõnede segakivimis sisalduvate kivide ümmargune kuju viitab pikale teekonnale kraatriservast alla, kus kanal nimega Peace Vallis toidab uhtekuhikut. Kanalite rohkus kraatri serva ja segakivimi vahel viitab sellele, et vool jätkus või kordus pika aja jooksul, mitte ainult üks või mõni aasta.
Kruusatükid varieeruvad oma suuruselt liivaterast kuni golfipallini. Mõned on nurgelised, kuid paljud on ümmargused.
„Kuju ütleb, et neid on edasi kantud, ja suurus ütleb, et neid ei saanud kanda tuul. Neid kandis veevool,“ ütles Rebecca Williams Arizona osariigis Tucsonis asuvast planetaarteaduse instituudist.
Teadlaste meeskond võib kasutada Curiosityt, et määrata, milliseid elemente segakivimit koos hoidev materjal sisaldab, mis paljastaks selle lademe moodustanud märja keskkonna enamaid omadusi. Segakivimis sisalduvad kivid on läbilõige kraatri servast ja seega on võimalik uurida regiooni geoloogiat ka laiemalt.
Gale'i kraatris asuva Mount Sharpi mäe nõlv on kulguri peamine sihtpunkt. Seal orbiidilt avastatud savi- ja sulfaatmineraalid võivad olla süsinikul baseeruvate orgaaniliste kemikaalide, mis on elusorganismide potentsiaalsed koostisosad, head säilitajad.
