Eesti demokratiseerumist analüüsitakse kogumikus laiemas postkommunistlike riikide arengu kontekstis, vaadeldes muuhulgas Euroopa Liiduga ühinemisprotsessi mõju Eesti poliitikale. Tegemist on interdistsiplinaarse käsitlusega, politoloogia ja avaliku halduse kõrval sisaldab analüüs ka ajalooteaduse ning tuleviku-uuringute perspektiive.

Raamatus näidatakse, et peale demokraatia formaalsete institutsioonide ülesehitamist on kesksed poliitika toimimise probleemid olnud seotud demokraatia kvaliteedi, kodanikuühiskonna toimimise, ühiskonna ja riigi vahekordade ning üleilmastumise mõjudega.

TLÜ Balti poliitika professor Andres Kasekamp märkis, et värske kogumik annab suurepärase, põhjaliku ja mitmekülgse ülevaate taastatud Eesti Vabariigi poliitika ja riigivalitsemise arengust.

"Autoriteks on juhtivad eesti teadlased, kes ühendavad oma analüüsi teoreetilise raamistikuga, mille keskne mõiste on demokratiseerumine. Võrdlus teiste postkommunistlike Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega võimaldab hinnata Eesti edu. Raamat pakkub kasuliku mõtteainet Eesti riigi tuleviku jaoks," leidis Kasekamp.

"Eesti poliitika ja valitsemine 1991-2011" koondab Leif Kalevi, Erik Terki, Marek Tamme, Raivo Vetiku, Georg Sootla, Külli Sarapuu, Tõnis Saartsi, Rein Ruutsoo, Liana Roosmaa, Tiina Randma-Liivi, Sulev Mäeltsemehe, Sulev Lääne, Ott Lumi ja Rainer Katteli artiklid. Autorid loodavad, et pakutav ülevaatlik käsitlus aitab kaasa Eesti poliitika seniste saavutuste ja kitsaskohtade sügavamale mõtestamisele, mis on oluline nii avalikus debatis kui poliitika kujundamisel.