Allikas rääkis päevalehele Izvestija, et Venemaale kahte esimest kopterikandjat ehitav Prantsuse kompanii DCNS soovis varustada alused maabumiskatamaraanidega L-CAT, mida kasutab ka Prantsuse merevägi. Kuid Vene kaitseministeerium loobus sellest ettepanekust ilma mingeid selgitusi andmata.

L-CAT'ide (Engin de débarquement amphibie rapide) asemel soovisid venelased projekteerida Mistralid ümber Vene õhkpadjal dessantkaatrite projekt 12061 Murena (NATO nimi Tsaplya class) tarbeks, kuid omamaised kaatrid osutusid liialt suurteks ja ei mahtunud kopterikandja dokki.

Väljaandel oleva info kohaselt võib Mistrale komplekteerida ka Ameerika Ühendriikide päritolu maabumiskaatritega LCAC, kuid Prantsusmaal neid ei toodeta ja seetõttu on see võimatu.

Mereväe relvastusekspert Vladimir Štšerbakov selgitas Izvestijale, et alternatiivina saaks Mistralidele saaks paigutada kaks kodumaist projekti 11770 kaatrit Serna. See suudab pardale võtta kuni 45 tonni ratastel või roomikutel sõjatehnikat, aga ka 92-liikmelise täies relvis dessandi. Kiirust kuni 30 sõlme arendavaid kaatreid on Venemaal hetkel kaheksa.

Venemaa ja Prantsusmaa leppisid juuni 2011 kahe Mistrali ehituse osas kokku. Lepingu väärtuseks sai 1,2 miljardit eurot. Esimene kopterikandja valmib Saint-Nazaire'is 2014. aastal, teine 2015. Veel kaks alust valmivad litsentsi alusel Vene laevaehitustehastes.

Igal Mistralil hakkab plaani kohaselt paiknema kaheksa ründekopterit Kamov Ka-52 Alligator, mis on Ka-50 Tšjornaja Akula (Must Hai) edasiarendus ja kaheksa transpordi-lahingkopterit Kamov Ka-29.