Marsikulgur Curiosity ei pea teaduse tegemist kaua ootama
Insenerid on kindlaks teinud esmaspäeval Marsile jõudnud kulguri täpse maandumispaiga. Õnneliku juhusena ei oleks Curiosity saanud selleks valida teaduslikus mõttes huvitavamat piirkonda. Kulgur asub äärmiselt lähedal uhtekuhikule – tasasele kivikestest ning mudast koosnevale pinnavormile, mis moodustus tõenäoliselt kauges minevikus voolanud jõe setetest.
Curiosity planeeritud maandumispiirkond oli kitsam, kui ükskõik millise minevikus Marsile lähetatud kulguri või automaatjaama puhul. Sellegipoolest oleks see võinud maanduda peaaegu ükskõik kus ligikaudu saja ruutkilomeetrise pindalaga ellipsi sees, vahendab ERR Teadus.
Marsikulguri maandumiskaamera fotode põhjal arvutatud koordinaatide põhjal kaldus see ellipsi keskpunktist ligikaudu kahe kilomeetri kaugusele. Kulgur asub seega Mount Sharp'i jalamist umbes kuue kilomeetri kaugusel.
Eelnevalt planeedi ümber tiirlevate tehiskaaslaste poolt tehtud fotod näitavad, et Curiosity asub äärmiselt lähedale uhtekuhikule. Arvestades selliste pinnavormide päritolu võib kulgur oma peamise eesmärgi täita planeeritust kiiremini.
Kulguri põhiülesandeks ei ole eluvormide otsimine, vaid see selgitab välja, kas planeedil valitsevad tingimused oleksid võinud minevikus elu tekkimiseks sobilikud olla. Kaugemas minevikus Gale'i kraatri servalt lähtunud jõe kantud setted annaksid selleks hea alguspunkti.
Jõe hüpoteesile annavad kindlust eelnevalt planeedi ümber tiirleva Odyssey orbiiteri infrapunaspektris tehtud fotod.
