Uppsala ülikoolis resideerivad Mikael Elinder ja Oscar Erixson võtsid vaatluse alla 18 aastatel 1852-2011 toimunud laevahukku, vahendab ERR Teadus.

Valimisse sattumiseks pidi uppuval laeval viibima vähemalt 100 inimest, kellest vähemalt 5% hukkusid või pääsesid. Tuntuimatena kaasati valimisse näiteks Titanic ja esimese maailmasõja ajal uputatud reisilaev Lusitania - kokku hõlmas uurimus 30 erinevasse rahvusesse kuuluvat 15 000 reisijat.

Vaatamata populaarsele kuvandile, et laevahukkude puhul saab võitu rüütelikkus, näitab statistika muud.

Loomulikke eeldusi ellu jäämiseks kasutati enamasti maksimaalselt ära. Keskmine tõenäosus laevahuku puhul ellu jääda oli meeskonnaliikmete puhul 61%, meessoost reisijatel 37%, naissoost reisijatel 27% ning lastel pelgalt 15%.

Samuti osutus müüdiks ütelus, et "kapten läheb koos laevaga põhja". Tõenäosus eluga pääseda oli viimaste puhul 44%, see ei tähenda aga, et poleks erandeid. Tõenäoliselt maailma kuulsaimast laevahukust – Titanicu märjast hauast – pääses tänu laevaohvitseride tegutsemisele kolm korda rohkem naisi kui mehi.