Telekomid avavad suu: riigiettevõte Elektrilevi trügib maksumaksja raha eest nende mängumaale
Möödunud nädala kolmapäeval ehk 3. juunil selgus, et Eesti Energia on oma tütre Elektrilevi tarvis võtnud koguni 70 miljonit eurot laenu Euroopa Investeerimispangalt selleks, et paigutada see internetiühenduse rajamiseks üle kogu Eesti. Laenu maksimumtähtaeg on 14 aastat ja Elektrilevi lubab selle eest viia 2023. aasta lõpuks valguskaabli abil lairibaühenduse 260 0000 kliendini. Ettevõtte omaosalus peab olema 50 protsenti, seega kokku võin investeeringu suurus olla kuni 140 miljonit eurot.
Lisaks on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium juba varem andnud Elektrilevile 20 miljonit eurot selleks, et see viiks operaatorineutraalse interneti püsiühenduse ligi 50 000 maapiirkondade nn valgetel aladel asuvate kliendini.
Seega varem peamiselt elektrivõrgu haldamisega tegelev riigiettevõte asunud tegema hiigelinvesteeringuid internetivõrgu ärisse. Seda nii hajaasustusega valgetel aladel, kus eraettevõtetel investeerimishuvi puudub, kui tihedalt asustatud „kuumades" piirkondades, kuhu on väga huvitatud oma võrgu rajamisest ka eraettevõtted Telia, Starmani omandanud Elisa ja üle õhu internetti pakkuv Levikom.
Telekomiettevõtete tunded Elektrilevi suhtes jagunevadki üldjoontes kaheks.
Telia Eesti võrgu ja infrastruktuuri valdkonna juht Toivo Praakel märgib, et riigiettevõtte Elektrilevi panustamine ja riigiabi kasutamine Eestis lairibavõrgu juurdepääsu kättesaadavuse parandamiseks kohtades, kus erasektori ettevõtetel pole kavas võrku rajada, on positiivne algatus.
„Meie hinnangul on oluline, et riigiettevõtte poolt sel moel tehtavad investeeringud oleksid suunatud valguskaabli juurdepääsuvõrgu rajamisse niinimetatud "valgetel aladel" ehk piirkondadesse, kus hajaasustuse tõttu pole erasektori sidefirmadel äriliselt otstarbekas "viimast miili" välja ehitada," räägib Praakel.
Samas ei ole Telia sugugi rahul sellega, et riigiettevõte on asunud konkureerima ka mujal kui valged alad.
„Hetkel näeme, et Elektrilevi on asunud valdavalt toimetama nn „hallidel aladel" ehk siis piirkondades, kus sideturg toimib ja kuhu sideteenuste pakkujad juba on investeerinud või plaanivad seda teha lähiajal. Selline riigiettevõtte tegevus sunnib erasektori sideettevõtteid loobuma investeeringutest ja kokkuvõttes on kaotajaks leibkonnad, kes elavad "valgetel aladel", kuhu Elektrilevi niipea panustada ei plaani," sõnab Toivo Praakel.
Tema sõnul tekib eeltoodu pinnalt veel küsimus, miks võtab Elektrilevi sideturule sisenemiseks suure laenu olukorras, kus nad peaks panustama rahalisi vahendeid hoopis enda elektri jaotusvõrgu moderniseerimisse, välistamaks tulevikus mitmeid tunde kestvad elektrikatkestusi, mis halvavad elutähtsate teenuste, sealhulgas teiste sideteenuste toimimist.
Elisa Eesti juht Sami Seppänen leiab samuti, et riik peaks vaid täiendama eraettevõtete tehtud või plaanitavaid investeeringuid.
„Leiame, et riigi poolt toetatud võrgu arendamine peaks olema eraoperaatorite poolt juba rajatavatele võrkudele täiendav. Nii saaks täna veel ilma internetita olevad piirkonnad riigi investeeringust maksimaalse kasu," ütles Seppänen Fortele.
Tema arvamus kattus Toivo Praakeliga selles osas, et kiire interneti kättesaamine hajaasustusalal on olulise tähtsusega Eesti kui digiriigi arengule ning selleks on vaja riikliku rahastamist, kuna piirkondade ostujõust ei jätku võrgu ehitamiseks kaubanduslikudel alustel.
Elektrilevi: uus olukord on turu kihama pannud
Elektrilevi juhatuse liige Priit Treial ütles Fortele, et Eestit kattev sidevõrk on tänasel päeval suuresti monopoolne ning sellest ka pahameel, kui keegi uute ideede ja innovaatilise lähenemisega turule siseneb.
"Elektrilevi ehitab välja valguskaablil põhinevat ülikiiret interneti võrku, mille kaudu teenust pakkuva operaatori saab klient ise valida ja seda ka vahetada. Uus olukord on turu kihama pannud ja on tekkinud kardetud konkurents," ütles Treial. "Võime kinnitada, et meie fookus on eelkõige „valged alad", aga kuna me oleme äriühing ja turumajanduse usku, siis me ei näe ühtegi pattu selles, kui Eesti inimesed tervikuna saavad võimaluse kaasaegse ja kiire sidevõrguga ühineda."
Treial märkis, et konkurentsitingimustes paranevad ka hinnad ning kokkuvõttes klient võidab.
"Meil on Tallinnas Veskimetsa elamurajooni näide, kus peale Elektrilevi operaatorineutraalse internetivõrgu rajamist tõusid klientide jaoks kiirused 3 korda ning monopoolne hind langes 2,5 korda. Terve ühiskonna ehk meie kõigi seisukohast on see kindlasti positiivne, kui saame selgelt parema sidetaristu, mis vastab tänapäeva ootustele," lisas ta.
